Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valveta rannad uputavad mehi
Veekogud, mida varem valvati, on juba ohvreid nõudnud. 6. juunil uppus Viitna järves umbes 10 meetri kaugusel kaldast 23aastane mees. Eelmisel aastal uppus kaks meest Sindis.
Vetelpäästejaamad suletakse rahapuudusel. Viimasel aastakümnel on suletud umbes pooled vetelpäästejaamad. Tänavu valvab vetelpääste 23 Eesti randa.
Randade valvamine sõltub kohalikest omavalitsustest. Samas võivad kohalikud elanikud olla ranna külastajatena vähemuses. Näiteks Pirital elab 9000 inimest, suvel liigub seal aga kuni 60 000 inimest päevas.
Harku valla maa-alale jäävas Vääna-Jõesuus kuulub enamik tuhandetest suvilatest tallinlastele ja vald kasutab raha rohkem oma elanike huvides.
Üllatavana on vaeseks peetaval Põlvamaal Ahja, Kõlleste ja Mooste vallad leidnud raha vetelpäästepunktide avamiseks kohalikel järvedel. ASi Värska Sanatoorium ja ASi Revekor raha eest valvatakse veemõnude nautijaid Värska lahel ja Räpina paisjärvel.
Järvamaal korraldab Koeru vald vetelpäästet Väinjärvel ning Paide ja Türi linnad oma tehisjärvedel.
Mustvees tegutseb vabatahtlik vetelpääste, mille eestvedaja on Kaupo Kaasik.
Peale vetelpäästjate on tänavusel suvel uppunute arvu väiksena hoidnud jahe ilm.
Jahedusest pole hoolinud aga purjus vetteminejad. 7. juunil läks Põlvamaal Valgjärve ujuma 26aastane mees, kes teksapükstega vees sumades veetaimedesse takerdus ja uppus.
Viiest tänavu ujumisel uppunud täiskasvanust olid kõik alkoholijoobes, kokku 52st uppunud inimesest oli joobes 20.
Valdavalt tabab uppumissurm mehi. 80st eelmisel suvel ujumisel uppunud inimesest olid vaid 5 naised või tüdrukud.
Vetelpäästjate abil päästeti eelmisel aastal ujumisel uppumisest 110 inimest.