?veitsi nuga kui sümbol

?veitsis Ibachis tegutsev perefirma Victorinox valmistab päevas 35 000 nuga. Firmat juhib praegu kolmanda põlve noameister Carl Eisener, kes on loomult perfektsionist ehk täiuslikkuse taotleja. Tema moto on, et kvaliteeditaotlus pühitseb abinõud. «Meie edu retsept on väga lihtne -- pöörata tähelepanu ka kõige väiksematele pisiasjadele.»

Victorinoxi tehastes töötab 1050 inimest, kellest 900 on otseselt seotud tootmisega. Umbes sadakond inimest tegeleb kvaliteedi tagamise ja viimistlemisega. Victorinoxi esindaja Paul Camnezind kinnitab, et selles 1884. a loodud firmas ei ole kunagi vallandatud ühtki töötajat, sest algusest peale on tegevuspõhimõte olnud luua ja säilitada töökohti.

Aastas valmistatakse kokku 25 miljonit nuga, millest 7 miljonit on ?veitsi armeenoad ja ülejäänud igasugu eriotstarbelised noad. Mudeleid on kokku 800, millest pooled on taskunoad. Firma käive on 2,34 mld kr.

Victorinoxi tehasesse Ibachis saabub pidevalt parandamiseks nuge, mida ostjad on pidanud ehtsaks. Põhiliselt on võltsingud tehtud Hiinas. Kõik need kannavad ?veitsi ristiga vapimärki, mida tegelikult tohivad oma toodetele kanda ainult Victorinox ja Wenger.

Victorinoxi uusim toode on krediitkaardi suurune ja kujuline SwissCard, mis mahub koos teiste kaartidega rahakotti ja mille küljes on nuga, käärid, pastakas, küüneviil, pintsetid, hambaork, nõel ja joonlaud. Kaart on 5 mm paksune ja kaalub 25 g. Tehas annab sellele eluaegse garantii.

Klassikalise ?veitsi noa looja on kübarategija poeg Carl Eisener, kes 1884 asutas oma töökoja ja 1990. a lõi organisatsiooni, mis seadis endale eesmärgiks töötada välja taskunuga ?veitsi armeele. Nõnda see Soldatenmesser sündiski. 1897. a patenteeriti Offiziermesser ehk ohvitseri nuga, mis on sõdurinoa peenem variant. 1909. a lisati sellele ristiga vapp ja kui samal aastal suri Carli ema, sai firma tema auks nime Victoria. 1931. a lisati sellele sufiks -inox, mis viitab roostekindlusele.

Victorinoxile lisas tuntust Esimene maailmasõda ja eriti Teine maailmasõda.

Victorinoxi ülemaailmsele kuulsusele panid aluse USA armee suured tellimused pärast Teist maailmasõda, kui USA sõdurid olid seda nuga Saksa rindel tundma õppinud. ?veitsi noa levikule on aidanud kaasa USA presidendid Lyndon B. Johnson, Ronald Reagan ja George Bush, kel oli kombeks Valge Maja külalistele kinkida oma nimetähtedega Victorinoxi nuga. Praegu müüakse ?veitsi armeenuga enam kui sajas riigis. KL-ÄP