• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paikusel avatakse Balti moodsaim saeveski

    Paikuse saeveski maksimaalne tootmismaht on 140 000 tihumeetrit kuiva saematerjali aastas ja sellise võimsuseni tahetakse jõuda sajandivahetuseks. Paikusel kasutatakse esimesena Baltimaades laserjuhtimisel töötavaid freesiga kombineeritud ketassaage ja automaatseimerit, mis võimaldab saagida 10--60sentimeetrise läbimõõduga palke.
    «Saekompleksi fenomen seisneb selles, et siin on võimalik palki ka ilma sorteerimata saagida, sest laser ja automaatika paigutavad palgi väljatulekut arvestades ise saed ja freesid ümber,» ütles ASi Paikuse Saeveski tegevdirektor Tõnu Järv.
    «Pärnusse oleks keegi suure saetööstuse rajanud niikuinii, seepärast oli Paikuse saeveski rajamine omanike strateegiline otsus,» ütles ASi Paikuse Saeveski 59 protsendi aktsiate omaniku ASi Forestex juhatuse esimees Tõnis Mäerand. Tema sõnul annab Pärnu sadama lähedus firmale logistilist võitu 30--40 krooni tihumeetri kohta, mis võimaldab edukalt konkureerida palgiturul.
    Kuni 90 protsenti toodangust müüb AS Paikuse saeveski Hollandisse, Prantsusmaale, Inglismaale, Iirimaale, Saksamaale ja Põhja-Aafrika riikidesse.
    Pärnu suuremad saetööstused AS Tarriks, AS RA Grupp ja AS Metsavester loodavad uue firmaga koostööd teha ja nii vähendada palgieksporti Pärnu sadamast.
    ASi Paikuse Saeveski aktsiakapital on 54,4 miljonit krooni, mis on Eesti saeveskite suurim. Firma omanikud on ASid Forestex (59%), Lemeks MT (20%), Karo Mets (10%), Pärnu Mets (10%) ja ASi Forestex töötajad (1%).
    Eesti suurim saetööstus on Imavere saeveski.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA kodude hinnatõus aeglustus
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Ühendriikides langes kodude müük augustis oodatust veidi rohkem, nõudlus on kõrgete hindade tõttu veidi jahtunud. Samal ajal on ilmnemas märke, et kinnisvara kiire hinnatõus on aeglustumas ning nõudlus niivõrd palju enam ei kasva, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.