Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroliit näitab Eestile hambaid

    Eesti peab Euroopa Liidu nõudel kiirustama ametnikkonna suurendamisega

    Eestit kohustati eelmisel nädalal toimunud Euroopa Liiduga ühinevate riikide põllumajandusläbirääkimistel kiirendama nõutavate ametkondade loomist paari aasta võrra. Selle tulemusena suurenevad lähiaastatel ametnikkonna ülalpidamisele minevad kulutused riigieelarves.
    Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve ?ank ütles, et Euroopa Liidu põllumajandusläbirääkimiste esimeses voorus esitati Eestile tingimusteta täitmiseks 20 regulatsioonist koosnev nimekiri. Kuigi valitsuse arengukavas on üldjoontes nende tingimuste täitmine sisse planeeritud, oli ?anki sõnul üllatuseks, et nõuded peavad olema täidetud vähemalt kaks aastat enne Euroopa Liiduga ühinemist. Eesti valitsus on prognoosinud võimalikuks ühinemisdaatumiks Euroopa Liiduga aastat 2003.
    Regulatsioonipunktid käsitlevad konkreetseid meetmeid, millega tagatakse Eesti seaduste ühtlustamine Euroopa Liidu seadustikuga, selgitas ?ank. Peale selle peab Eesti looma uute ametkondadena interventsiooniagentuuri ning põllumajanduse ja maaelu toetuse keskuse. Interventsiooniagentuuri ülesanne on tagada Euroopa Liidus kehtestatud miinimumhind nendele põllumajandussaadustele, mis on riigis odavamad. Põllumajanduse ja maaelu toetuse keskus hakkab tegelema kompensatsiooni maksmisega põllumeestele.
    «Mõlema ametkonna jaoks peab olema küllaltki mahukas aparaat, mis Eestis praegusel hetkel puudub,» rääkis ?ank. Esialgu on loodud vaid Tartus tegutsev põllumajandustoodete keskregister, mis on edaspidi kompensatsioonimaksete süsteemi üheks haruks, lisas ?ank.
    Kahe uue ametkonna loomisega tekib juurde 171 töökohta, kuhu on kavas tööle võtta ligi sada inimest, seletas ?ank. Valitsus on planeerinud eraldada nende ametkondade loomiseks kuni 2003. aastani riigieelarvetest kuni 190 miljonit krooni.
    Praegu nihkub rahavajadus kaks-kolm aastat ettepoole, sõnas ?ank. «Tegelikult on arvestused meil juba tehtud ning esimese hooga ei tähenda see järgmise aasta eelarve jaoks muudatusi,» ütles ?ank. «Küll aga peab 2000. aasta eelarves täiendavaid summasid ette nägema.»
    Välisministeeriumi asekantsler Clyde Kull ütles, et Euroopa Liidu nõudmised lähevad vastuollu maailma kaubandusorganisatsiooni WTO nõuetega.
    Kulli sõnul on Euroopa Liidul mitu nõudmist, mida Eesti praegu ei rakenda ja mis läheksid vastuollu WTOga liitumisel. «Neid kohustusi me praegu endale võtma ei hakka, kohandame vaid oma seadusandluse vastavusse Euroopa Liidu nõuetega ning seame end liitumiseks valmis,» rääkis Kull.
    «Kui oleme maailma kaubandusorganisatsiooniga liitunud, räägivad Euroopa Liit ja WTO omavahel need vasturääkivused selgeks,» lisas Kull. Eesti soovib tänavu lõpetada WTOga liitumise läbirääkimised.
    Ruve ?anki sõnul tehti Brüsselis Eesti delegatsioonile esimese punktina selgeks, et tegemist ei ole kaubandusläbirääkimistega, kus mõlemal poolel on oma seisukoht, mida kaitsta. «Tegemist on liitumisläbirääkimistega, kus liitumist sooviv pool lihtsalt näitab, et ta saab seda teha,» lausus ta.
    Euroopa Liidu Eesti töögrupi liige Hendrik Bendexn ei soovinud kommenteerida nõudmisi, mis Eestile esitati. «Olen kindel, et nad said kõigest täiesti õigesti aru,» lausus Bendexn.
    Clyde Kull ei nõustunud, et Eesti peab täitma teatud Euroopa Liidu nõudeid enne organisatsiooniga liitumist. «Põllumajandusministeeriumi näol on tegu lihtsalt teoinimeste sooviga see asi kiiresti käima lükata,» sõnas ta Kull
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Tööhõiveraporti ootuses sulgusid peamised USA indeksid madalamal
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Wall Streeti peamised indeksid sulgusid neljapäeval madalamal. Investorid ootavad nüüd tööministeeriumi tööhõiveraportit, mis ilmub reede hommikul.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Päikesepaneelide paigaldamine katusele
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.
Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikseelektrijaamu. Rohepööre, pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu üha kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Olulisemad lood

Aseri tellisetehas teeb ajaloo parimat tulemust
Kuigi sel aastal lõpetas Aseri tellisetehas müügi Venemaa turule, on ettevõtte esimese kaheksa kuu majandustulemused võrreldes eelmise aasta sama ajaga paremad, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Kuigi sel aastal lõpetas Aseri tellisetehas müügi Venemaa turule, on ettevõtte esimese kaheksa kuu majandustulemused võrreldes eelmise aasta sama ajaga paremad, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.