• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Andmeid ei saa isiku nõusolekuta teatada

    See, et minister Andres Varik keeldus riigikogule esitamast loetelu otsetoetusi saanute ja toetuse suuruse kohta, tekitanuks ilmselt sama palju hämmastust kui nende esitamine.
    Tulenevalt isikuandmete kaitse seadusest ei kuulu andmed, mis väljendavad isiku majanduslikke omadusi, suhteid ja kuuluvust, avalikustamisele isiku nõusolekuta.
    21. oktoobri Äripäeva repliigis leidub järgmine lause: «Kui riik maksab kellelegi toetust, siis ei peaks toetuse saajal olema küll õigust nõuda, et tema nime varjataks.»
    Otsetoetuste taotleja andis taotluse esitamisega nõusoleku andmete töötlemiseks ja tal tekkis õigustatud ootus, et andmed on kaitstud. Sellest lähtudes toimis ka põllumajandusministeerium.
    Põllumajanduse info ja registrite keskus eemaldas loetelust isikuandmed ja sellest oli tingitud viivitus andmete esitamisel riigikogule (loetelu sisaldas andmeid toetust saanud isiku elu- või asukoha, toetuse suuruse ja toetuse arvestamise aluse kohta).
    Isiku andmeid võib tema nõusolekuta teatada vaid kahel seaduses sätestatud juhul -- seadusega pandud ülesannete täitmiseks või õigustatud huvi korral. Selliseks ülesandeks saab olla näiteks teenistusliku järelevalve teostamine.
    Ministeeriumi üle teostab teenistuslikku järelevalvet valitsus ja riigikontroll kontrollib riigieelarveliste vahendite kasutamist. Mõlemal on õigus kontrollida meie tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.
    Küsimus on ilmselt riigieelarve vahendite kasutamises ja eeltoodut ei saa käsitleda riigieelarve täitmise kontrollist keeldumisena. Isiku nime ja väljamakstud toetuse suuruse järgi ei saa otsustada ministeeriumi tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. Tegemist ei ole ka rahasaajate nimede varjamise või vastavate andmete salastatusega. Näiteks nii tööandjal kui maksuametil puudub õigus avalikustada isiku tulusid muidu kui seaduses sätestatud juhtudel. Avalikustamisele ei kuulu ka laste- või muude toetuste saajate nimekirjad. See ei tähenda aga, et nende maksmise üle kontrolli teostamine võimalik ei oleks või puuduks.
    Andmed toetuste suuruse kohta on küllaltki nähtavad, sest otsetoetuste maksmise kord (RT I 1998, 4, 65) reguleerib valdkonda üksikasjalikult, seades tootjale küllalt kõrged nõuded vastavalt piimatoodangu või teravilja koristuspinna osas. Nõuete täitmine vajab teatud tootmise taset ning väide, et toetusesaajate nimekiri võib kattuda Maarahva erakonna liikmete või sponsorite nimekirjaga, saab arvestatav olla vaid teatud osas.
    EME on maarahva esindaja ja kes muu kui maarahvas tegeleb põllumajandustootmisega. Isik astub või toetab tavaliselt erakonda, mis kaitseb tema huve. Toetuste andmisel ei ole erakondlik kuuluvus alus, millelt ettepanekut toetuse maksmise kohta teha. Andmete õigust ja järelkontrolli teostab vastav komisjon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.