Ebaselge ikaldumine tõi hüvangu kõigile

Valitsus otsustas, et ikalduskahjude kompensatsiooni saavad põllumehed kätte veel selle aasta jooksul. Tarvis ainult selleks laupäevaks taotlus esitada. Praeguse seisuga on ikaldushüvitise taotlusi laekunud juba rohkem kui mootorikütuse aktsiisi tagastamise taotlusi.

Äripäeva arvates puuduvad Eesti riigil põhimõtted, mille järgi üldse määratleda, kas ja kus on tegemist ikalduse või katastroofiga. Kompenseerimine pole seadustatud.

Valitsus on tegutsenud pigem tunnetuslikult, sest meil puudub katastroofiseadus. Seetõttu on tekkinud veider olukord, et kompensatsiooni saamise võimalus on ka neil talumeestel-ühistutel, kes seda tegelikult ei vajagi. Ent loomulikult, rahast ei ütle ära ju keegi.

Valitsus jäi oma ikalduse hüvitamise aktsiooniga lootusetult hiljaks. Tulid ju esimesed signaalid saagi ikaldumise kohta juba suvel. Õige oleks olnud kohe siis saata eksperdid hindama, kui suur on ikalduse ulatus ja võimalikud kahjud. Pilt oleks olnud mõnevõrra selgem ja hiljem oleks saanud välja arvutada kompensatsioonide suurused ja koefitsiendid.

Selle asemel arutas valitsus pikalt, kas ikka on tegemist ikaldusaastaga või oli lihtsalt vihmane suvi. Hilissügiseks jõuti otsusele, et tõenäoliselt ikka ikaldus. Ja avalduste esitamise ajaks oli lumi maas ning põllu pealt ei tee keegi kindlaks, kas oli kahju, kas selle põhjustas ilm, kehv töö, kartulivargad või metssead. Seda, et kontrollimine on praktiliselt võimatu, kinnitas Äripäevale ka Harju maaparandusbüroo juhataja Sulev Taul. Pistelist kontrolli maaparandusbürood raamatupidamisaruannete järgi küll teevad, ent kõiki põllupidajaid aasta lõpuks järgi katsuda on mõeldamatu.

Niisiis on jäetud põllumeeste südametunnistuse asjaks, kas ta küsib hüvitist või mitte. Ja nagu öeldud, priipärast sülle kukkunud rahast keelduda on raske. Nii on osa põllumehi pugenud solidaarsuse sildi taha -- hädasti pole vaja, ent teised taotlevad, eks siis mina ka. Siit edasi ei ole pikk maa sulaselgete pettusteni. Põllumajandusministeeriumi maaparandusbüroo juhataja Mati Tõnismäe möönis Äripäevale, et pettuse üritamise signaale on neile tulnud.

Huvitav, kas riik avab rahakotirauad, kui näiteks Talleggis elektrikatkestuse tõttu kolmandik kanu sureb. Kui mingi maja kokku kukub või laev ootamatus tormis viga saab, on see kindlustuse küsimus. Kus on piir, keda ja mil puhul riik rahastab ja kes peab ise hakkama saama.

Põhimõtteliselt võiksid ajalehed jt meediakanalid hakata avaldama survet, et kehva aasta ja reklaamituru ikaldumise tõttu tuleks valitsusel saamata jäänud reklaamitulu kompenseerida. Kui praegusel valimiseelsel ajal kogu meedia oma masinavärgi selles suunas tööle paneks, võiks kompensatsioon isegi tõenäoliseks osutuda.

Abivajajate aitamise asemel välja kukkunud põllumajandustootjate lausdoteerimist ei saa toimetus teisiti hinnata kui Koonderakonna ja maapoliitikute valimiskampaania osa, mille kahjuks maksumaksjad kinni maksavad.