Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ebaselge ikaldumine tõi hüvangu kõigile

    Valitsus otsustas, et ikalduskahjude kompensatsiooni saavad põllumehed kätte veel selle aasta jooksul. Tarvis ainult selleks laupäevaks taotlus esitada. Praeguse seisuga on ikaldushüvitise taotlusi laekunud juba rohkem kui mootorikütuse aktsiisi tagastamise taotlusi.
    Äripäeva arvates puuduvad Eesti riigil põhimõtted, mille järgi üldse määratleda, kas ja kus on tegemist ikalduse või katastroofiga. Kompenseerimine pole seadustatud.
    Valitsus on tegutsenud pigem tunnetuslikult, sest meil puudub katastroofiseadus. Seetõttu on tekkinud veider olukord, et kompensatsiooni saamise võimalus on ka neil talumeestel-ühistutel, kes seda tegelikult ei vajagi. Ent loomulikult, rahast ei ütle ära ju keegi.
    Valitsus jäi oma ikalduse hüvitamise aktsiooniga lootusetult hiljaks. Tulid ju esimesed signaalid saagi ikaldumise kohta juba suvel. Õige oleks olnud kohe siis saata eksperdid hindama, kui suur on ikalduse ulatus ja võimalikud kahjud. Pilt oleks olnud mõnevõrra selgem ja hiljem oleks saanud välja arvutada kompensatsioonide suurused ja koefitsiendid.
    Selle asemel arutas valitsus pikalt, kas ikka on tegemist ikaldusaastaga või oli lihtsalt vihmane suvi. Hilissügiseks jõuti otsusele, et tõenäoliselt ikka ikaldus. Ja avalduste esitamise ajaks oli lumi maas ning põllu pealt ei tee keegi kindlaks, kas oli kahju, kas selle põhjustas ilm, kehv töö, kartulivargad või metssead. Seda, et kontrollimine on praktiliselt võimatu, kinnitas Äripäevale ka Harju maaparandusbüroo juhataja Sulev Taul. Pistelist kontrolli maaparandusbürood raamatupidamisaruannete järgi küll teevad, ent kõiki põllupidajaid aasta lõpuks järgi katsuda on mõeldamatu.
    Niisiis on jäetud põllumeeste südametunnistuse asjaks, kas ta küsib hüvitist või mitte. Ja nagu öeldud, priipärast sülle kukkunud rahast keelduda on raske. Nii on osa põllumehi pugenud solidaarsuse sildi taha -- hädasti pole vaja, ent teised taotlevad, eks siis mina ka. Siit edasi ei ole pikk maa sulaselgete pettusteni. Põllumajandusministeeriumi maaparandusbüroo juhataja Mati Tõnismäe möönis Äripäevale, et pettuse üritamise signaale on neile tulnud.
    Huvitav, kas riik avab rahakotirauad, kui näiteks Talleggis elektrikatkestuse tõttu kolmandik kanu sureb. Kui mingi maja kokku kukub või laev ootamatus tormis viga saab, on see kindlustuse küsimus. Kus on piir, keda ja mil puhul riik rahastab ja kes peab ise hakkama saama.
    Põhimõtteliselt võiksid ajalehed jt meediakanalid hakata avaldama survet, et kehva aasta ja reklaamituru ikaldumise tõttu tuleks valitsusel saamata jäänud reklaamitulu kompenseerida. Kui praegusel valimiseelsel ajal kogu meedia oma masinavärgi selles suunas tööle paneks, võiks kompensatsioon isegi tõenäoliseks osutuda.
    Abivajajate aitamise asemel välja kukkunud põllumajandustootjate lausdoteerimist ei saa toimetus teisiti hinnata kui Koonderakonna ja maapoliitikute valimiskampaania osa, mille kahjuks maksumaksjad kinni maksavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Carnivali tulemused jäid hinnangutest tunduvalt alla Carnivali aktsia kukkus 20%
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Carnivali aktsia kukkus keskpäevasel kauplemisel 20% 7,33 dollarile, langedes peaaegu 30 aasta madalaimale tasemele.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: investeerimisideed, elektri hind, tasude kadumine ning Äriplaan 2023
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.
Nädala viimases hommikuprogrammis jagab investor Jaak Roosaare ostusoovitusi aktsiatele, mida ta ka ise aktiivselt oma portfelli lisamas on ja millesse pikemaajaliselt usb. Samuti selgub reedel riikliku toetusmeetmena loodava elektri universaalteenuse hind.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.