Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahareformi ajal andis Eesti Pank valitsuse kasutusse 450 miljonit rubla ehk 45 miljonit krooni, mis pidi juba 1992. aasta lõpuks keskpangale tagasi makstud olema. Valitsus pole aga seni sentigi tagastanud, sest raha laenati edasi kütusefirmale Tartoil.
Paljudes ühismajandites takistab põllumajandusreformi lõpetamist asjaolu, et erastamisagentuur pole suutnud erastada ühtki 140st riigi varana majandites arvel olevast objektist. Enamik neist on Lõuna-Eesti sovhoosides, kus riigi osalus oli äärealade eripära ja vähest tulukust arvestades suur. Üks võimalusi on põllumajandus-
ministeeriumi spetsialisti Kalju Nurkliku sõnul anda need tasuta reformi käigus tekkinud ettevõtetele.
Eesti Panga nõukogu esimehe Uno Mereste sõnul on keskpanga rahapoliitika põhieesmärk vähendada sel aastal ligi 30 protsendini küündivat inflatsiooni. Mereste ütlusel ei ole meil tegemist inflatsiooniga tüüpilises mõistes, sest keskpank ei trüki juurde katteta rahamärke, vaid nn kuluinflatsiooniga. «Kui rahvas hakkaks rohkem säästma, koguks raha maja ehitamiseks või masinate ostuks, ei jooks enam nii palju, siis väheneks ka meie inflatsioon ja tõuseks elatustase,» märkis Mereste.
Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse, mille kohaselt on tulumaksumäär 26% ühine kõikidele maksumaksjatele.