13. detsember 1998 kell 22:00

Silmetile eriline staatus

«See on vajalik, et soodustada Sillamäel sadama ehitust ja uue ettevõtluse tekkimist,» lausus majandusminister Jaak Leimann reedel pärast vabamajandustsooni- teemalist valitsuse töö-

nõupidamist.

«See tsoon saab riigilt teatud soodustusi, kuid tagab samas tööhõive,» lisas peaministri majandusnõunik Heido Vitsur.

Eritsooni rajamise korral garanteerib muldmetallide tootja Silmet ettevõtte nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul vajaliku infrastruktuuri, valve ning sadama välja-

arendamise. Riigilt soovime vaid käibemaksu vabastamist erimajandustsooni territooriumi ja muu maailma vahelises kaubavahetuses, lausus Vähi.

Vabamajandustsoonist Eesti territooriumile jõudvale kaubale tuleks käibemaks sarnaselt impordiga. Vähi märkis, et huvi Sillamäele investeerimise, eeskätt transiidisadama ehituse vastu on kinnitanud paljud välisinvestorid. «Investorid on näidanud huvi eksporttööstuse rajamise vastu võimalikus Sillamäe erimajandustsoonis,» lisas ta.

Tiit Vähi ei soovinud investorite nimesid ja tööstus-

valdkondi enne lepingute sõlmimist nimetada.

Silmet oleks Vitsuri sõnutsi vabamajandustsooniks mõeldav paik, sest ala on hästi eristatav looduslikult ja teda eraldab ka kahe ja poole meetri kõrgune betoonmüür. Vabamajandustsoone ei saa Eestis siiski üle nelja-viie olla, lisas ta.

Vitsuri sõnul ei maksa Vähi rolli Silmeti eritsooni loomisel ületähtsustada. Kohtla-Järvel ja Narvas on elektrijaamad, Sillamäel peaks ka midagi olema, lisas ta. Samas on seal sadam, tehas, energiatootmise võimalus.

Miks ei võiks siis oma vabamajandustsooni nõuda ka näiteks Rakvere lihakombinaat, kommenteeris valitsuse ideed riigikogu liige Daimar Liiv. «Kas on ikka mõtet ühele erafirmale kinkida vabamajandustsooni,» küsis ta.

«See on üks diil ühe ettevõttega, mis mulle juba olemuselt ei meeldi,» lausus tundmatuks jääda sooviv Eesti suure panga tippjuht.

Kunagi uuris vabamajandustsooni loomise võimalusi Eestis valitsuskomisjon ja siis leiti, et Eesti niigi liberaalse maksu- ja kaubandussüsteemi juures pole sellel mõtet, lausus riigikogu liige, endine majandusminister Toivo Jürgenson. Sillamäe puhul oleks see aga mõeldav ja vastu ma ei ole, kui neile mingeid lisasoodustusi ei anta, lisas ta.

Poolteist aastat tagasi, 1997. a aprillis käis Sillamäele vabamajandustsooni loomise mõtte välja Silmeti tollane peadirektor Priit Saksing.

«Oleme niivõrd lähedal Vene piirile ning kui siia ka sadam rajatakse, siis on arenguvõimalused väga suured. See on tõenäoline, et siia vabakaubandustsoon tuleb,» lausus Saksing siis.

Silmeti kohal rippus pankrotioht selle aasta mais, kui tarnijad nõudsid ettevõttelt miljonite kroonide tasumist. Tänaseks on ettevõte haruldaste muldmetallide tehase taas tööle pannud, kuigi laenukoormus on endiselt suur.

Silmet otsib tooraine ostu võimalusi lisaks Venemaale Hiinast ning peab selleks läbirääkimisi. Vähi sõnul saabuvad mõne kuu pärast Silmetisse esimesed vagunid Hiina toorainega.

Vähi külastas möödunud nädalal Tallinna linnavalitsuse ning ärimeeste Hiina-visiidi raames Baotou linna, kus asub haruldaste muldmetallide töötlemiskeskus, mis toodab 60 protsenti maailma muldmetallidest.

Silmeti turuosa maailmas on 3 protsenti, ettevõtte kuukäive hetkel on umbes 25 miljonit krooni.

Sillamäe vabamajandustsooni ettepanek tuleb taas arutusele 28. detsembri valitsuse istungil. Selleks ajaks peavad rahandus- ja majandusministeerium esitama koostöös koonderakondlase Jaak Tamme juhitava Sillamäe linnavalitsusega konkreetsed ettepanekud vabamajandustsooni loomiseks.

Ekspertide hinnangul võib Sillamäele vabamajandus-

tsooni luua valitsuse otsuse alusel ilma riigikogu kooskõlastuseta.

Autor: Aivar Reinap

Hetkel kuum