Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väetis kadus paberil
Maardule iseloomuliku korteritest ning autodest varastamise kõrval kadus sealt ka sada kasti tuletikke ja tuhat tonni väetist.
Tuhande tonni monoammooniumfosfaadi kadumine Maardust Fosforiidi tänavalt ASi Talstock laost on esmapilgul enam kui müstiline. Kui laadida veoautole 20 tonni väetist korraga, tuleks kokku 50 koormat. Seda aga salaja ära vedada on võimatu.
Asja uurimine veel käib, aga väetise kadumine on lahenemas. Selgus, et vähemalt osa väetist on kadunud paberil.
Autod väetisega on sõitnud sadamasse, et kaup laevale laadida, vormistanud seal vajalikud paberid, siis aga ringi pööranud ja kadunud sisemaa poole, kust politsei kirjade järgi laevale laaditud väetise jälgi leidis.
Osa väetist võib olla kadunud loomuliku kaona selle protsendi ulatuses, mis puisteainete puhul ongi lubatud.
Veidi vähem müstiline on saja kasti tuletikkude vargus, mis leidis aset 26. aprilli õhtu ning 27. aprilli hommiku vahel. Sel ajal murti sisse Maardus Vana-Narva maanteel ASi Agrotarve kaarhalli ja varastati 100 pappkasti tuletikke. Ligikaudne kahju ulatub 28 000 kroonini.
Vana-Narva maantee äärne ladude piirkond ongi Maardu politseijuhi Ants Tsugarti sõnul üks probleemsemaid kante. Teise levinuma kuriteopaiga Muuga suvilapiirkonna osa suureneb hooajaliselt. Suvel hakkavad seal Maardu kuritegevust tuntavalt suurendama vargused ranna lähedal parkivatest autodest.
Isikuvastaseid kuritegusid Maardus peaaegu ei ole.
Kuigi kohalikud Maardu kuritegelikkust igapäevaelus ei tunneta, on siin mitmeid ohutegureid.
Tööpuudus on kireva rahvusliku koostisega, kuid valdavalt venekeelses 15 000 elanikuga linnas suur. Tööhõiveameti kontoris on töötute ja tööotsijatena arvel 900 inimest, seega umbes iga kümnes tööealine linlane.
Töötusest ja alkoholismist tuleneb ka see, et AS Maardu Elamu on pidanud mitmeid üürivõlglasi nende elupaigast välja tõstma. Kuigi kohustust pole, on väljatõstetutele püütud siiski mingi elamine leida. Samas jääb linnale kuuluvaid vabu pindu järjest vähemaks.
Olukorda Maardus aitaks parandada ettevõtlus. Siin on mitmeid vabu territooriume ja tootmispindu, ka tööjõudu peaks kohapealt leidma.
Kuritegevuse tase Maardus ei tohiks mingil juhul investeerijaid peletada. Minu teada on seal kuritegevus väiksem kui Tallinnas.
Maardu pole tegelikult ühtne tervik, vaid jaguneb elamurajooniks, suvilapiirkonnaks ning Muuga sadamaks ja tema tagaalaks. Loomulikult on ka probleemid piirkonniti erinevad, küll saab neid lahendada ühe abinõuga, tööhõivet suurendades. Hetkel ongi üks suurprojekt, nimelt Muuga sadama tagaala kasutuselevõtmine. Esialgse projekti kohaselt tuleb paari aastaga luua infrastruktuur. Siis saavad tegutsema hakata operaatorfirmad. Esialgsete arvestuste kohaselt peaksid viimased vajama tööjõudu 500--600 inimese ringis. Siis sõltub juba maardulastest, kui konkurentsivõimelised nad on.