19 mai 1999

Siim Kallast sõnast

Raskused säästueelarve koostamisel ja pessimism tuleviku suhtes on kahandanud valitsusliidu indu vabastada tulevast aastast ettevõtted tulumaksust -- seda kaalutakse, kuid rakendamise tähtaegadest enam ei räägita.

Äripäeva arvamusel tuleb ettevõtted tulumaksust vabastada tulevast aastast.

Eesti Päevaleht on asunud siluma valitsusele teed lubatust taganemiseks -- ajalehe meelest teeb Reformierakond targasti, kui jätab 2000. aasta eelarve arutamise ajal endale võimaluse lükata maksureform edasi, sest raskel ajal on reformi läbikukkumise risk suurem (vt Eesti Päevalehe 17. mai juhtkirja «Kolmemehed kolmikliidus»).

Raskel ajal on reformi läbi viia isegi lihtsam, sest siis on muutuste ootus ja valmisolek nendeks suurem kui parematel päevadel. Seda kinnitavad Eesti enda kogemused, alates kasvõi riigi taasiseseisvumisest. Kõik raskel ajal käima pandud reformid ei ole sajaprotsendiliselt õnnestunud, näiteks maareform, kuid ühegi kohta ei saa öelda, et tegu on täieliku läbikukkumisega.

Äripäev näeb riski muus -- ettevõtete tulumaksuvabastus võib tülli ajada kolmikliidu. Reformierakond lükkaks parema meelega 2001. aastani edasi kolmikliidu mõne valimiseelse jagamislubaduse, Isamaaliit ja Mõõdukad eelistavad jagada, seda tõendab kasvõi 1200kroonise lapsehooldustasu kehtestamine tulevast aastast. Kui pole majanduskasvu, ei ole varsti midagi jagada. Majanduskasvu kiirendab ettevõtete tulumaksuvabastus.

Äripäeva oponentide peamine vastuargument on see, et ettevõtete tulumaksust vabastamine tekitab riigieelarvesse arvestatava augu. Viidatakse tänavusele eelarvele, kus ettevõtete maksutuluks on planeeritud ligikaudu 1,6 miljardit krooni.

Eelarveauk on illusoorne -- kui me ettevõtete tulumaksu eelarvesse sisse ei kirjuta, ei saa auku tekkida.

Majandusraskused on vähendanud ettevõtete tulu ja maksu laekub vähem. Seda kergem on jätta järgmise aasta eelarvesse ettevõtte tulumaks sisse kirjutamata ja planeerida selle võrra vähem kulusid. Oluliselt tuleb kärpida üldvalitsemiskulusid, mis on viimase kolme aastaga paisunud põhjendamatult suureks -- need ulatuvad IMFi hinnangul 42%ni sisemajanduse kogutoodangust.

Veidi imelik on end ettevõtjasõbralikuks pidavale kolmikliidule meelde tuletada, et mida soodsam on ettevõtluskeskkond, seda hõlpsamini toibub ettevõtlus raskustest ja tuleb siia välisinvesteeringuid. Uus raha tekitab uusi töökohti ja suuremaid sissetulekuid töötajatele -- riik saab käibe- ja üksikisiku tulumaksu ning aktsiiside näol tagasi selle, millest ta ettevõtjate kasuks loobub.

Tulumaksu kaotamise vastased hirmutavad, et Eesti kuulutatakse maksuparadiisiks. Kuid maksuparadiisis ei ole, erinevalt Eestist, raamatupidamise kohustust.

Äripäeva sümpaatia kuulus valimistel Reformierakonnale ja tema partneritele eeskätt seetõttu, et nad lubasid kaotada ettevõtte tulumaksu. Kui Reformierakonna esimees Siim Kallas ei taha luuseri nimega järgmistele valimistele minna, seisab ta hea selle eest, et lubatu täidetakse. Meest sõnast, härga sarvest, Siim Kallas!

Hetkel kuum