Kaido Einama • 15 juuni 1999

Internetipangast erinevad kogemused

Kui eestlane välispanga kontole Internetis ligi soovib pääseda, võib ta põrkuda vastu konservatiivsusemüüri. Telefoni ja faksi peetakse mujal endiselt turvalisemaks.

Tundmatuks jääda sooviv konsultatsioonifirma töötaja on välispangast mitu korda tagasi saadetud. Tavaliselt on ära öeldud kahel kaalutlusel: panga turvalisuse ja rahapesu ohu tõttu. Konsultatsioonifirma töötaja proovis internetilepingut saada 4-5 pangas, siiani tuleb aga kasutada pangaga suhtlemisel vanamoodsat faksi ja telefoni.

Ragnar Toomla Eesti Ühispanga elektroonilise panganduse divisjonist ei pea rahaliikumise jälgimist internetipangas suuremaks probleemiks kui tavalise arvega. «Kõik kliendi tegevused i-pangas salvestatakse, seega on lihtne teada saada, mida ja millal klient pangas tegemas käis,» põhjendab ta. «Ohud seisnevad pigem selles, et i-panga klient võib asuda kaugel -- maailma suvalises kohas -- ja probleemi tekkimisel ei pruugi ta kättesaadav olla.»

Kui kliendil on arve Merita Pangas Soomes, saab ta sõlmida interneti- ehk Solo lepingu suvalises kontoris Soomes. Leping vormistatakse kohapeal, turvakoodid saadetakse postiga (ka Eestisse). Aega kulub umbes nädal ja kui kohale minna ei saa, saame aidata -- vahendame protseduuri ka Tallinna kontorist.

Samad turvakoodid lubavad oma andmetele juurdepääsu samuti telefoni ja GSMi kaudu.

Välismakseid Soomest veel teha ei saa, ka mitte sealt Eestisse. Eesti kaupmehed saavad Soome Meritas kontot omades müüa kaupa Solo turul otse internetipanga klientidele.

Praegu on enamikul tähtsamatel pankadel olemas oma internetipanga lahendus.

Klient, kes liigutab raha välispankades, saab internetipangaga seda teha odavamalt ja mugavamalt kui näiteks telefoni- või PC-panga abil. Samuti on välismaise internetipangaga kasulik liituda, kui osaletakse välisbörsidel või on välismaal väärtpaberikontosid.

Internetipank on kõikjal kõige odavam suhtluskanal pangaga. Olenevalt panga jõukuse astmest võib klient kohata erinevaid lahendusi kuni selleni välja, et personaalselt temale pakutakse spetsiaalseid tooteid.

Internetipangandus on vähe levinud ja see pole juhus: Eesti pankade internetiseerumine tuleneb siinsest kiiresti arenevast pangandussektorist, välispangad on aga konservatiivsemad. Taanis Jyske pangas on meil internetilepinguga konto, seal saab arvet jälgida, liigutada raha aga ei saa.

Peamised piirangud on panga kliendiks saamisega seotud. Välispangad küsivad palju, enne kui konto avavad. Kui pidevalt kantakse offshore-firma arvele mingeid summasid, võib kindel olla, et varsti küsib pank näha lepingut, mille järgi neid ülekandeid tehakse. Ma ei usu, et i-pangas midagi teistmoodi oleks.

Vt. ka tabel

Hetkel kuum