Sealihatülis annab targem Lätile järele

Täna saab täis Eesti ja Leedu poolt Lätile esitatud ultimaatumi tähtaeg. 7. juunil anti Lätile kaks nädalat aega, et tühistada mais Läti parlamendi poolt sisseveetavale sealihale kehtestatud täiendav 70 protsendi suurune tollimaks. Kui seda ei tehta, siis ähvardasid Eesti ja Leedu rakendada Läti suhtes omapoolseid vastumeetmeid.

Äripäeva arvates ei tohi Eesti Läti sammudele vastata analoogsete meetmetega ehk piirata Läti toodete importi Eestisse.

Eesti ja Leedu on praegu komplitseeritud olukorras. Läti naaberriikide nõudmisele ei reageerinud ja nüüd on pall tagasi Leedu ning Eesti käes, kes peavad astuma järgmise sammu. Silma kinni pigistada ei saa, sest siis võib mõni teine Läti huvigrupp oma survet poliitikutele tugevdada ja lisaks sealihale hakkab Läti teiste toodete improti piirama. Ka lõunanaabrite majanduse areng ei ole praegu roosiline ja konkurentsi vähenemine siseturul aitab leevendada Läti tootjate rasket majandusseisu.

Läti-vastaste sanktsioonide pooldajad küsivad, kui kaua Eesti riik lätlaste pilli järgi tantsib ning laseb oma ettevõtjatele pähe istuda. Kui kõik riigid kaitsevad oma tootjaid tollide abil, siis on Eesti üks väheseid, kes seda ei tee. Sellepärast tuleb ka Gutta mahladele tollid peale panna ja lõunanaabritele nii koht kätte näidata. Toimetuse arvates aitab selline teguviis ainult konflikti süvendada, mitte lahendada.

Kui meie hakkame Läti mahlade sissevedu piirama, leiavad lõunanaabrid mõne uue toote, millele tollid peale panna ja nii tekib surnud ring, millest on hiljem väga raske välja tulla. Ühtlasi muutub Balti vabakaubandus ajalooks, mis tähendab arengus tagasiminekut.

Läti osa Eesti ekspordis küündib kümne protsendini ehk Eesti jaoks on tegu olulise kaubanduspartneri ja välisturuga. Kevadel eksportis Eesti Lätti kaupu keskmiselt 600 miljoni krooni eest kuus, importis sealt aga ainult 180 miljoni krooni eest.

Praegu on sanktsioonid suunatud ühe ettevõtte -- Rakvere lihakombinaadi -- vastu ja Läti valitsus on lubanud, et kui nende sanktsioonid on põhjendamatud, siis hüvitatakse Rakvere lihakombinaadile tekitatud kahju.

Konflikti lahendamiseks peab Eesti valitsus koos Rakvere lihakombinaadiga üritama lätlastele veenvalt tõestada, et nende sanktsioonid lähevad vastuollu vabakaubanduslepinguga ega ole põhjendatud, sest Läti põllumeeste olukord ei paranenud. Suurenes ainult illegaalselt sisseveetava liha osatähtsus. Kindlasti peab täiustama ka Balti riikide vahel sõlmitud vabakaubanduslepingut, et tulevikus taolisi lahkhelisid vältida.