Ühispanga mehed tüürivad sadamat

Kaheksast Tallinna Sadama nõukogu liikmest on Ühispangaga seotud kolm. Tallinna Sadama kolmest juhatuse liikmest kaks on seotud Ühispanga või selle kontrolli all olevate ettevõtetega. Suurima Tallinna Sadamas tegutseva ettevõtte Pakterminali juht ja omanik Aadu Luukas on Ühispanga nõukogu liige.

PricewaterhouseCoopersi analüütik Hardo Pajula ütles reedel, et ta ei imesta, et muutused reaalsektoris said alguse Eesti kõige tähtsamast ettevõttest. Tema arvates on Ühispangaga seotud isikute esilekerkimine ettevõtte juhtkonnas samm selguse poole. Nüüd on suhe kõigile näha ja see välistab ohu, et sadamat puudutavaid otsuseid salaja tehakse.

Mitme pangandusega seotud allika väitel võib Ühispanga surve sadamale olla seotud riigi raha järk-järgulise jaotamisega Ühispanga ja Hansapanga vahel. Veel aasta aega tagasi seisis riigikassa vaba raha suuremalt osalt Ühispangas.

Kontroll sadama üle võimaldab Ühispangal luua soodsad tingimused reisilaevateenust pakkuvale firmale Hansatee, mis kuulub valdusfirma Infortar kaudu suures osas Ühispanga praegustele ja endistele töötajatele. Hansatee nõukogu liige on Ühispanga president Ain Hanschmidt.

Kontroll sadama üle võimaldab Ühispangal kontrollida laene, mis on läinud Hansateele tegevuse laiendamiseks ja uute laevade ostmiseks. Hansatee arengut on vaja parandada, sest ettevõte pole vaatamata püüdlustele ja lubadustele jõudnud börsile ja huvi Hansatee aktsia vastu on väike. Hansatee pole täitnud ka ettevõtte juhi Enn Pandi kunagist lubadust osta ära konkurendi Silja Line'i aktsiad.

Hansapanga äripanganduse juht Gerd Müller kinnitas, et mingit kartust Tallinna Sadama kaotamise suhtes Ühispangale ta ei tunne. «Sadama tegevjuhtkonnaga on meil kontaktid olemas ja ma arvan, et sadamat teenindab eelkõige see, kes pakub paremaid tingimusi,» ütles Müller. «Selliseid otsuseid langetatakse loodetavasti siiski ratsionaalsetest kaalutlustest lähtuvalt, mitte selle põhjal, kes juhib nõukogu.»

Mülleri väitel pole ka mingit märki sellest, et Hansapank kaotaks turgu ettevõtete seas Ühispangale. Ta lisas, et pigem on Hansapank ettevõtetele antavate laenude osas oma positsiooni veidi parandanud. «Turg on viimasel ajal väga stabiilne olnud,» kinnitas Müller.

Hansapanga turuosa on laenude suhtes veidi paranenud, kuid hoiuste osa on vähenenud 2,2%, samal ajal on Ühispank oma osakaalu hoiustes suurendanud 0,7%.

Tallinna Sadamas tegutsevate ettevõtete juhid võtsid Ühispanga mõju alla sattunud sadama juhtkonna suhtes äraootava seisukoha, sest neil pole täit selgust uue juhtkonna kavatsustest.

«Minul pole praegu põhjust kahelda, et sadamajuhtide seotusel Ühispangaga võib olla mingi kaugeleulatuv tagamõte,» ütles Eesti Merelaevanduse arendusdirektor Viktor Palmet. «Suhtun kujunenud olukorda neutraalselt, sest iga ettevõtte juhtimine sõltub peamiselt konkreetsetest inimestest, kes juhivad.»

Palmet lisas, et tema hindab sadama juhtkonda nende suutlikkuse järgi ettevõtte tööd parandada. Eesti Merelaevandus ootab konteineriterminalide kiiremat rajamist ja sadama administratsiooni võimekuse kasvu, et sundida sadamas tegutsevaid operaatorfirmasid töö kvaliteeti parandama.

Silja Line Eesti osaühingu juhi Meelis Laido sõnul ei ole praegu põhjust arvata, et sadama juhtkond asuks Ühispangaga tugevalt seotud konkureerivat Hansateed eelisolukorda seadma. Laido ütles, et sadamat puudutav teave on eriti viimasel ajal muutunud hästi kättesaadavaks, mis välistab ebameeldivad kannapöörded. «Põhilised asjad sadamas, millest tuleb raha, on kaikohad ja sõidugraafikud,» selgitas Laido. «Seniajani oleme oma taotlused esitanud õigeaegselt ja saanud, mida soovime.»

Eckerö Line Eesti OÜ juhataja kohusetäitja Maarika Murumaa ütles, et tema pole igapäevatöös sadama juhtkonna vahetust tunnetanud ning ei oma seetõttu arvamust Ühispanga mõjude kohta. «Rahulolematuseks pole põhjust, sest Tallinna Sadamat on väljanägemise poolest kena vaadata ja Eckerö Line on säilitanud oma turuosa,» lisas Murumaa.

Ühispangast tuleb rahandusministeeriumi kantsleri Enn Pandi alluvusse rahapoliitika osakonda juhtima Viljar Jaamu, kes võtab osakonna pangandustalitust juhtima Üllar Tali ja kindlustustalitust juhtima Ants Noodi.

Levivad jutud nn setu maffiast, kuhu kuuluvad ülikoolikaaslased Enn Pant ja maksuameti peadirektor Kalev Järvelill. Nendega sõbrustab Ühispanga president Ain Hanschmidt.

Enn Pant asub tööle Ühispanga kontrolli all olevasse ASi Hansatee. Pandiga koos lähevad ministeeriumist Jaamu, Tali ja Noot. Pandi asemel asub kantslerina tööle noor maailmapanga kogemusega finantsist Agu Lellep.

Ootamatult lekib maksuametist informatsioon Hansatee konkurendi ja Tallinna Panga kliendi, mootorlaeva Vana Tallinn omaniku TH Ferries'e majandusseisu kohta. Tallinna Pank ja TH Ferries ei suuda saadud löögist toibuda. Hiljem saab Vana Tallinna endale Hansatee ja Ühispank neelab Tallinna Panga.

Lellep saab tuntuks nn kor-optsiooniga: Ühispanga suuraktsionär ja nõukogu liige Mart Avarmaa müüb talle ülisoodsalt mitme miljoni krooni väärtuses Ühispanga aktsiaid.

Riigikassa raha voolab seletamatutel põhjustel Ühispanka.

Ühispanga aktsia kerkib börsil enneolematu kiirusega. Ühispanga aktsiaid ostab hulgi kokku ka Hansatee Grupp, mille omanikud on omakorda raha laenanud Ühispangast. Ühispank on rõõmus, et fännklubi panka toetab.

Ühispanga omanikud on insaider-tehingutes kahtluse all. Rahandusministeeriumi kontrolli all olev väärtpaberiinspektsioon ei suuda midagi avastada.

Maksuametist lahkub Kalev Järvelill. Tema järgmiseks töökohaks saab ASi Hansatee peadirektori kabinet. Hansatees töötab kümmekond Enn Pandi endist alluvat rahandusministeeriumist või selle allasutustest.

Ühispangast tuleb Tallinna Sadamat juhtima Riho Rasmann. Mõne aja pärast saab sadama nõukogu esimeheks Ühispanga nõukogu liige ja aktsionär Koit Uus.

Vt. ka illustratsioon

Autor: ÄP