Maksusoodustus või kahjulik konkurents?

Äripäevas on tõstatatud küsimus selle kohta, kas ettevõtte tulumaksu baasi kitsendamine (nn tulumaksu kaotamine) on vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.

On fakt, et ühtegi liikmesriikidele siduvat Euroopa Liidu õigusakti -- määrust, direktiivi ega otsust -- ettevõtte tulumaksu valdkonnas vastu võetud ei ole. Sellest küljest on tõepoolest korrektne väide, et «Euroopa Liit ühegi ettekirjutusega maksusoodustus vastuollu ei lähe» (J. Ligi ÄP, 24.08.).

Teisest küljest tuleks aga arvestada poliitiliste reeglitega, milles Euroopa Liidu liikmesriigid leppisid kokku 1. detsembril 1997. Ettevõtluse maksustamise käitumiskoodeks sätestab liikmesriikide kohustuse hoiduda kahjulikust maksukonkurentsist ning kaotada aja jooksul olemasolevad kahjulikud meetmed. Kahjulik maksukonkurents seisneb ettevõtetele kehtestatud oluliselt madalamas maksukoormuses, olenemata sellest, kas seda tehakse maksubaasi kitsendamise teel, maksumäärade vähendamise teel või mõlema kombinatsioonina.

Käitumiskoodeksi näol on tegemist ühe osaga uuest Euroopa Liidu maksuõiguse paketist, mille vastuvõtmine muutus möödapääsmatult vajalikuks seoses ühisturu arenguga. Euroopa Komisjon kavatseb tagada koodeksi rakendamise ja täitmise, rakendades riigiabi sätteid.

Euroopa Liidus on riigiabi, sh teatud tunnustele vastava riikliku maksusoodustuse andmine, lubatud ainult komisjoni loal. Ebaseaduslik riigiabi tuleb abisaaja(te)l riigile tagastada.

Seega võib ka poliitilise kokkuleppe eiramine olla sanktsioneeritav, kuigi muude õigusnormide alusel.

Samuti ei maksa unustada, et Euroopa Liidu käsutuses on rahalise abi fondid, mille jaotamine mahajäänud liikmesriikide (ja ka kandidaatriikide) vahel ei ole eraldiseisev protseduur. Kes tõmbab turgudelt investeerimiskapitali ligi maksupoliitikaga, võib saada selle võrra vähem Euroopa Liidu investeeringuid.

Olukorda tervikuna hinnates tundub, et Eesti tulumaksusoodustus peaks oma majanduslikud viljad ära kandma enne Eesti liitumist Euroopa Liiduga, kui see üldse aset leiab. Soodustuse toime ei ole eriti pikaajaline, kui liitumist planeeritakse 2003. aastasse. Aga vahepeal tuleks arvestada võimalusega, et mõni asjast puudutatud liikmesriik tõstatab «kahjuliku maksukonkurentsi» küsimuse Euroopa Liidu institutsioonides koos kõigi võimalike tagajärgedega.