Kui tõenäoliseks peate võimalust, et Läti devalveerib lati?

Ma ei usu, et lati devalveerimine võiks toimuda lähimas tulevikus. Lati devalveerimine tooks riigile vaid väga lühiajalist kasu. Sellistele areneva majandusega riikidele nagu Läti on raha stabiilsus väga oluline.

Räägitakse, et teatud majandusringkonnad Lätis võivad olla huvitatud lati devalveerimisest. Lati vastu on toimunud mitmeid rünnakuid ka väga rasketel perioodidel, nagu oli näiteks aasta 1995, Läti keskpank on seni suutnud need edukalt tõrjuda ning latt on püsinud tugeva ja stabiilsena.

Ma loodan, et ka meie naabrid suudavad hoida oma rahvusvaluuta stabiilsena, sest valuuta devalveerimine ühes riigis võib kutsub esile doominoefekti ka teistes Baltimaades.

Minu hinnangul on lati devalveerimise võimalused 60:40 vastu lähima 9 kuu jooksul. Läti valuutareservid on piisavad lati stabiilsena hoidmiseks.

Murettekitav on Läti tööstustoodangu vähenemine, tänavu on see võrreldes möödunud aastaga vähenenud 50 protsenti. Kui valitsus otsustab, et Läti eksport vajab stimuleerimist, siis kriisist väljumiseks ei ole õigupoolest teist teed, kui devalveerida latt.

Kui Läti langetab taolise otsuse, siis Läti võidab -- tema ekspordivõime suureneb. Eesti ja Leedu samal otsusel võib olla sama efekt. Kui aga üks Balti riik teeb eraldi otsuse devalveerida oma rahvusvaluuta, võib see põhjustada ettearvamatuid tagajärgi ka ülejäänud kahes riigis.

Ma ei pea lati devalveerimise võimalust praegu kuigi reaalseks, ehkki ma ei saa seda võimalust täielikult välistada -- tegelen Baltimaadega 11 aastat ja olen harjunud, et ootmatusi võib siin sageli ette tulla.

Kui vaadata pankadevahelise rahaturu intressimäärasid, siis praegu on devalveerimise tõenäosus väga väike. Teisalt peab märkima, et Lätis on n-ö poliitiline toetus oma rahvusvaluuta stabiilsena hoidmiseks tunduvalt väiksem kui Eestis, st Läti eksportööride seas on huvi lati devalveerimise suhtes suurem kui Eesti eksportööridel krooni devalveerimise suhtes. Nagu ma juba varem olen öelnud, on põhjus selles, et Eesti krooni kindel suhe Saksa marka on muutunud justkui neljandaks rahvuslikuks sümboliks lipu, vapi ja hümni kõrval.

Seevastu suhtuvad Eesti ja Läti keskpank rahvusvaluuta stabiilsena hoidmisse ühtviisi.

1997. ja 1998. aastal toimusid mitmeid spekulatiivsed rünnakud kolme Balti riigi valuutade vastu, mis kõik ebaõnnestusid. Ütleksin nii -- selleks, et mis tahes spekulatiivne rünnak oleks edukas ükskõik millise Balti riigi valuuta vastu, on vaja hoopis jõulisemat tehnilist sekkumist rahaturul toimuvasse, kui praegu võib märgata.