Silva Männik • 13. oktoober 1999 kell 22:00

Suursahkerdaja paturegister

«Mõelda vaid, Peep Lass ja ainult sada tuhat krooni,» kirjeldab ühe ministeeriumi juhtivtöötaja kõrgete riigiametnike möödunudnädalast reaktsiooni, kui ühel koosviibimisel tuli jutuks Peep Lassile saatuslikuks saanud «autoärilt» saadava võimaliku korruptiivse tulu suurus.

Rahandusministri keeldu eirates ostis Lass märtsis ministeeriumile «riigiametnikele mõeldud soodushinnaga» uue Audi A6. Ei läinud mööda kümmet päevagi, kui Lass müüs sama auto 330 000 krooni eest ehk ministeeriumi tellimusel tehtud ekspertiisi tulemusena 100 000 krooni turuhinnast odavamalt kantsler Agu Lellepile. Viimane pani nädal aega hiljem ministeeriumi survel ameti maha ning lahkus koos tuttuue autoga riigiteenistusest. Eile algatas ametist lahkunud eksametnike «autoäri» asjus kriminaalasja ka kaitsepolitsei.

Üks Lassi endine naiskolleeg tunneb Peep Lassile kaasa, nimetades autoafääri kunstlikult produtseeritud ettekäändeks, et kauaaegsest asekantslerist lahti saada. Kevadel tööle asunud uus juhtkond oli sellest Lassi-Lellepi tehingust juba märtsis teadlik, miks nad sellega alles nüüd välja tulid, arutleb naine kahtlustavalt.

Rahandusministri nõunik Daniel Vaarik räägib, et tehingust sai minister teada siiski alles eelmisel nädalal. Asi tuli tema sõnul avalikuks, kui ametist samuti lahkuv ministeeriumi haldusosakonna juht dokumente uuele juhile üle andis.

Kuid siiski, võib-olla oligi Audi A6 tehing Lassi vallandamiseks otsitud põhjus, riigi vara kantseldava Lassi paturegister oli kuue aastaga veninud liigagi pikaks. Kahtlustuste laviin, et Lass teenib riigiametnikuna erahuvisid, sai alguse juba 1995. aastal, kui ta likvideeritava RASi Tallinna Hotellid võlgade katteks viimasele kuulunud osalusi Olümpias, Finest Hotel Groupis (FHG) ja hotell Imperialis maha müüa ei soovinud. Seda erinevalt likvideerimiskomisjoni seisukohast, kes riigile kuuluva ettevõtte võla kiiret kustutamist Hansapanga ees sel moel kõige mõistlikumaks lahenduseks pidas.

Lassi erimeelsuse põhjust võib aimata tehingust, millega müüdi RASile Tallinna Hotellid kuulunud FHG aktsiad Neitsisaartel registreeritud firmale Stock Development. Põhjendamatu soov varjata ostjate tausta, kellele Lass riigi vara müüs, toidab kahtlusi, et ta ise oli off-shore-firma taga või mängis teatud meelehea eest ostjatega kokku.

Nii avalikkust kui ka teisi riigiametnikke pani imestama 1996. aastal tehtud otsus erastada Eesti hotellituru magusaim pala hotell Olümpia nii, et riik loovutab talle kuuluvad enamusaktsiad, kuid hoone jääb riigi omandisse. Toonane majandusminister ja erastamisagentuuri nõukogu esimees Andres Lipstok on hämmeldunud ja suunab ajakirjanduse aru pärima otsuse välja töötanud rahandusministeeriumilt. Varem ajakirjandusele selgitusi jaganud Lass on aga oma suu sootuks kinni pannud ja seda lõplikult.

Olümpia hotelli maja riigile jätmine oli Andres Liinati ja Tarmo Sumbergi juhitavale hotelli rentnikule ASile Hotell Olümpia äärmiselt soodsa rendilepingu tõttu kindlasti kasulik. Riigikontrolli hinnangul kahjuliku lepinguga oli riik lahkesti nõus finantseerima operaatorfirma poolt renoveerimistöödeks võetud laene. Kuni 1992. aastani RASi Tallinna Hotellid juhtinud Enn Roose sõnul ei olnud Olümpia hotelli rendilepingu ja erastamise küsimustes mingisuguseid juhuslikke kokkulangemisi -- rentniku ja riigiametniku Peep Lassi huvid olid ilmselgelt kattuvad.

Kavalalt tehtud rendileping seadis rentniku hilisemal maja erastamisel eelisolukorda. «Tegelikult oli selle lepingu sõlmimisega Olümpia ostja juba kindlaks määratud,» lausub aastatele tagasi vaadates tookordne peaministri nõunik Heido Vitsur. Tema sõnul olid tol ajal valitsusele esitatud rahandusministeeriumi seletuskirjad läbipaistmatud, Olümpia remondi tasaarvelduste kirjeldamisel ei olnud selgust, kui palju riik tegelikult omanikumaksu on saanud.

Paar aastat tagasi jäi Lass silma ametnikuna, kes külmavereliselt avaliku teenistuse seadust ja peaministri korraldust eirates riigiettevõtete nõukogudes rahulikult edasi istus. Kahe konkureeriva alkoholifirma, Liviko ja Moe Piiritusetehase, ning Eesti Põlevkivi nõukogudes teenis ta üle 90 000 krooni ebaseaduslikku tulu.

Erastamisega seotud olnud riigiametnikud teavad meenutada, kuidas Lass mõnda põhjarannikul asuvat riigile kuuluvat suvilat silmas pidades ennast kui rahandusministeeriumi kõrget ametnikku tutvustamas käis ja «imelikku, õlist» juttu ajas. Suvila omandamisest ei tulnud aga tookord midagi välja ning tundus, et mees ei tundnud ennastki sellises situatsioonis kuigi mugavalt.

Tallinnas elab lahutatud kahe lapse isa ühes Tulika tänava kahe korrusega eestiaegse puitmaja korteris.

Pole teada, kas seitsmeaastase riigiametniku põlve järel on Lass praeguseks otsustanud, kuhu edasi tööle minna ja kas uueks leivaisaks saab ehk hotellindusettevõte, sest eksasekantslerilt Peep Lassilt on ajakirjanikel endiselt võimatu kommentaari saada.

Hetkel kuum