Silva Männik • 27 oktoober 1999

Liikluskahju võib hakata kinni maksma kannatanu

Kindlustusseltside Liidu direktor Katrin Hanko rääkis, et eile riigikogus esimesele lugemisele läinud võlaõigusseadus tekitab põhimõttelise vastuolu kogu praeguse kindlustuspraktikaga, kus kahju peaks hüvitama süüdlase selts.

Olukorda pingestab Hanko sõnul ka see, et uue seaduse järgi ei saa kannatanu kindlustusandja hiljem seda summat enam süüdlase kindlustusseltsilt tagasi nõuda.

«Kui keegi sooritab avarii, milles su auto ning võib-olla ka sa ise saad kannatada, makstakse sulle kahju välja su enda kasko- ja õnnetusjuhtumi kindlustuspoliisi pealt,» selgitas Hanko võlaõigusseaduse toimet. «Kui su enda poliisidest täielikuks hüvitamiseks raha ei jätku, alles siis makstakse ülejäänud raha süüdlase vastutuskindlustuse järgi.»

Teise osapoole süül tekkinud kahjude hüvitamine kannatanu poliiside arvelt halvendab kindlustusvõtja olukorda ka edaspidi. Hanko sõnul võib see tõsta kliendi edasisi kaskokindlustuse preemiaid, sest tavaliselt arvestavad kindlustusseltsid lepingu hinna arvutamisel ka varasemaid kahjusid.

Klienti ei päästa ka teise kindlustusseltsi ümberkolimine, sest info vahetamise käigus tuleb kiiresti välja, et oled olnud kahjulik klient.

Veel olulisem tagasilöök õnnetuses süütult kannatanud kliendile on see, et kahjude väljamaksmisega väheneb põhjendamatult tema kindlustuskaitse, rääkis Hanko.

«Kui näiteks kliendil on kaskokindlustus 500 000 krooni peale ja talle tehtud avarii tõttu makstakse ta oma poliisilt välja 250 000 krooni, siis säilinud summa, mida on võimalik edasi kasutada, on vaid pool lepingusummast,» sõnas Hanko. «Kui järgmisel kuul varastatakse tal auto ära, on tal kindlustusseltsilt saada vaid järelejäänud 250 000 krooni.»

Sama probleem kaasneb õnnetusjuhtumi kindlustuse poliisiga, kui inimene avariis ise kannatada saab. Kliendil on küll võimalus pärast hüvitist oma kindlustuskaitse taastada, kuid miks peaks ta teise süü tõttu oma poliisi uuendamiseks täiendavat raha maksma.

«See seadus hakkab tugevasti vastu mu õiglustundele, minu meelest ei tohiks see nii olla,» rääkis Hanko. Tema sõnul ei osanud seadust välja töötanud justiitsministeeriumi töötajad kindlustusseltside juristide arupärimisele anda ühtegi rahuldavat põhjendust.

Leks Kindlustuse õigusdirektor Ivo Viires tunnistas, et selliseid probleeme võib võlaõigusseaduse praeguse eelnõu kohaselt üles kerkida. «Praeguses sõnastuses võib vabatahtliku lepingu väljastanud selts öelda, et kuna sul on võimalik saada tekkinud hüvitis teiselt kahjukindlustusandjalt, siis meie ei pea sulle maksma hakkama ning tekibki vaidlus, kus kannatanuks jääb õnnetuses mitte süüdi olnud isik,» rääkis Viires.

Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Mikk rääkis, et see on põhimõtteline küsimus, millest sõltub vaid kindlustustariifide arvestamine. «Kus tekib risk, seal on ka kõrgem preemia,» selgitas Mikk.

Ta leidis, et iseenesest peaks kliendile olema meelepärasem, kui ta saab kahju hüvitise kiiresti kätte oma kindlustusandjalt. «Küsimus on ainult kindlustusseltside omavahelises regressinõudes ja seda küsimust ei ole veel üheselt otsustatud,» lausus Mikk.

«Kuna tegemist on kindlustusseltside jaoks väga oluliste otsustega, siis seda küsimust arutatakse veelkord õiguskomisjonis,» sõnas ta.

Linnatakso taksojuht Andres Leetmaa ütles, et tema jaoks tundub selline kahju hüvitamise korraldus täiesti absurdne. «See on ju idiootsus, kui mu kahju makstakse välja minu poliisi arvelt ja seda ei saa süüdlase seltsilt tagasi nõuda,» lausus ta. Oktoobri alguses tema autole sisse sõitnud isiku kindlustusseltsist sai ta juba nelja päeva pärast kätte kahjutasu, praegu lõpeb auto remont.

Hetkel kuum