Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas edasi või tagasi
Lõplikult kinnitamata andmetel sai 61aastane aeglaste reformide pooldaja Kut?ma 36,36% häältest, kommunistliku partei liidrit Simonenkot toetas 22,32% valijaist. Kui arvestada, et kolmandale ja neljandale kohale jäänud vasakpoolsed kandidaadid Oleksander Moroz ja Natalia Vitrenko said kokku 22% häältest, võib Petro Simonenko vasakpoolsete ühistoetusel Kut?mad isegi teises voorus edestada.
Analüütikud siiski usuvad, et Leonid Kut?ma võimas valimiskampaania, tema suur mõju meediaväljaannetele ja piirkondlik toetus aitavad tal teises voorus võidu saavutada. Leonid Kut?ma ei ole riigis eriti populaarne, kuna rahvas peab oma üldises vaesumises süüdi eelkõige tema reforme. Paljude maaelanike keskmine sissetulek küünib vaevalt üle 40 dollari ehk 600 Eesti krooni. Kut?ma on majandusraskutes süüdistanud vasakpoolset opositsioonilist parlamenti, kes tema väitel on reforme igati pidurdanud. Presidendiks tagasi saades on Kut?ma lubanud läbi viia parlamendireformi.
Kohe pärast tulemuste selgumist asusid kaks põhikandidaati otsima liitlasi, kelle toel oma positsiooni tugevdada. «Oleme valmis astuma liitu ka oma pühapäevaste vastaskandidaatidega, kui nad on valmis edaspidi konstruktiivseks koostööks,» ütles Kut?ma valimiskampaania juht Ivan Kuras.
47aastane Petro Simonenko omakorda deklareeris, et asub otsima vasakpoolseid liitlasi, «kellega ühiselt võidelda olemasoleva rezhiimi vastu». Simonenkot toetasid põhiliselt venekeelsed piirkonnad Ida- ja Lõuna-Ukrainas.
Analüütikud leiavad, et Ukraina pühapäevased valimised taandusid valikuks turureformide jätkamise ja Nõukogude minevikku naasmise vahel ning et need meenutasid väga Venemaa 1996. aasta valimisi, kui vastamisi olid president Jeltsin ja kommunist Gennadi Zjuganov.
Leonid Kut?ma on samaaegselt ELi ja NATOga suhete tihendamisel ajanud Venemaaga sõbralikku poliitikat, mille tulemusena jõustus tänavu Ukraina-Venemaa sõprusleping, mis muu hulgas reguleerib Musta mere laevastiku probleemi. Samas lükkas ta kindlalt tagasi Venemaa ja Valgevene riikliku liiduga ühinemise ettepaneku.
Simonenko on valimiskampaanias teatanud, et toetab liitu Venemaa ja Valgevenega ning lubab selles küsimuses korraldada rahvaküsitluse. Simonenko on uhke selle üle, et suutis pärast Moskva kommunistlikku riigipöördekatset 1991. a Ukrainas keelustatud kommunistliku partei kaks aastat hiljem taastada. Praegu on selle 142 000 liiget. Simonenko lubab rahvale, et tema sotsialistlik poliitika on alternatiiv, mis aitab rahva vaesusest välja tuua.
Autor: ÄP