1. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Reformierakond keerab reformidele selja

Tartu reformierakondlasest linnapea lubab politseireformi kui «arutu» protsessi peatada. Rahandusminister ja Reformierakonna esimees Siim Kallas teebki kolmikliidule ettepaneku politseireform uuesti läbi vaadata.

Äripäev kardab, et politseireformi ülevaatamine tähendab hoopis reformist loobumist.

Ehkki Kallase ettepaneku kohaselt vähendataks politseikaadrit rohkem juhtimisstruktuuride ja kontoriametnike arvel, pole reformi -- iseäranis edumeelse reformi -- uuesti läbivaatamine hea uudis. Reformierakonna esimehe avaldus võib tähendada allumist reformivastaste jõudude survele.

Kui tahetaks politseireformi pidurdada, siis on selleks paras aeg. Tõenäoliselt siirdub siseminister ja reformide tagant utsitaja Jüri Mõis Tallinna linnapeaks. Siseministriks leitakse uus inimene, kes ei toeta uuenduslikke ideid ning lükkab need kalevi alla. Valimised on jäänud minevikku ning Mõis kui Isamaaliidu suursponsor ei saa endale rohkem lubada poliitikute põhimassi ?okeerivaid väljaütlemisi. Ja võimu võtavad tasapisi üle tervet haldussüsteemi konserveerivad jõud. Loodame siiski, et pessimismil nii suures ulatuses ei ole alust.

Poliitika on kompromisside tegemise kunst ehk -- palju tahad, vähe saad, vähe tahad, ei saa üldse! Üks põhjus, miks Mõis on uuendused suurelt ette võtnud, on teravate nurkade paratamatu mahaviilimine reformide jõustamisel. Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise nime all otsitakse jõudude vahel kompromissi -- mina sulle, sina mulle -- ja kellelgi õnnestub ikka koondamisest pääseda. Raske on nõuda surmaotsusele allakirjutamist bürokraatialt endalt. Nii ongi pea kõik omavalitsused politseireformi, üldisemalt haldusreformi vastu. Ja kõige reformimeelsemaks on kujunenud hoopis Isamaaliit.

Näited reformide ebapiisavast algtõukest on Eestil olemas. Kolme mehe, Leimanni, Opmanni ja Vare omaaegne haldusreformi kava oli bürokraatial kaunis kerge summutada. Vähese aplombi pärast ei kujunenud see isegi ühiskonna kõneaineks. Midagi pole välja tulnud majandusministeeriumi kui dubleeriva struktuuri ühendamisest teede- ja sideministeeriumiga. Et valdu on liiga palju, on samuti selge.

Muidugi oleks ideaalne, kui reformid edeneksid kiirustamata, ilma et reformijad omavahel tülli läheksid, ent samas tulemuslikult, nagu Siim Kallas soovib. Paraku on asja uuesti läbivaatamisest saanud tulemuslikkuse pöördväärtus. Või kumab läbi soov lükata kõik haldusreformibüroo kaela, eesotsas visa venna Väino Sarnetiga -- ehk tema suudab?

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt