• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reformierakond keerab reformidele selja

    Tartu reformierakondlasest linnapea lubab politseireformi kui «arutu» protsessi peatada. Rahandusminister ja Reformierakonna esimees Siim Kallas teebki kolmikliidule ettepaneku politseireform uuesti läbi vaadata.
    Äripäev kardab, et politseireformi ülevaatamine tähendab hoopis reformist loobumist.
    Ehkki Kallase ettepaneku kohaselt vähendataks politseikaadrit rohkem juhtimisstruktuuride ja kontoriametnike arvel, pole reformi -- iseäranis edumeelse reformi -- uuesti läbivaatamine hea uudis. Reformierakonna esimehe avaldus võib tähendada allumist reformivastaste jõudude survele.
    Kui tahetaks politseireformi pidurdada, siis on selleks paras aeg. Tõenäoliselt siirdub siseminister ja reformide tagant utsitaja Jüri Mõis Tallinna linnapeaks. Siseministriks leitakse uus inimene, kes ei toeta uuenduslikke ideid ning lükkab need kalevi alla. Valimised on jäänud minevikku ning Mõis kui Isamaaliidu suursponsor ei saa endale rohkem lubada poliitikute põhimassi ?okeerivaid väljaütlemisi. Ja võimu võtavad tasapisi üle tervet haldussüsteemi konserveerivad jõud. Loodame siiski, et pessimismil nii suures ulatuses ei ole alust.
    Poliitika on kompromisside tegemise kunst ehk -- palju tahad, vähe saad, vähe tahad, ei saa üldse! Üks põhjus, miks Mõis on uuendused suurelt ette võtnud, on teravate nurkade paratamatu mahaviilimine reformide jõustamisel. Ühiskondliku kokkuleppe saavutamise nime all otsitakse jõudude vahel kompromissi -- mina sulle, sina mulle -- ja kellelgi õnnestub ikka koondamisest pääseda. Raske on nõuda surmaotsusele allakirjutamist bürokraatialt endalt. Nii ongi pea kõik omavalitsused politseireformi, üldisemalt haldusreformi vastu. Ja kõige reformimeelsemaks on kujunenud hoopis Isamaaliit.
    Näited reformide ebapiisavast algtõukest on Eestil olemas. Kolme mehe, Leimanni, Opmanni ja Vare omaaegne haldusreformi kava oli bürokraatial kaunis kerge summutada. Vähese aplombi pärast ei kujunenud see isegi ühiskonna kõneaineks. Midagi pole välja tulnud majandusministeeriumi kui dubleeriva struktuuri ühendamisest teede- ja sideministeeriumiga. Et valdu on liiga palju, on samuti selge.
    Muidugi oleks ideaalne, kui reformid edeneksid kiirustamata, ilma et reformijad omavahel tülli läheksid, ent samas tulemuslikult, nagu Siim Kallas soovib. Paraku on asja uuesti läbivaatamisest saanud tulemuslikkuse pöördväärtus. Või kumab läbi soov lükata kõik haldusreformibüroo kaela, eesotsas visa venna Väino Sarnetiga -- ehk tema suudab?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Nädala lood: Enefit Greeni triumf ja kuidas kurikuulus ärimees oma esimese miljoni teenis
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Käesoleval nädalal hullutas lugejaid kõik, mis puudutas Enefit Greeni börsiletulekut. Selleks on ka põhjust – Enefit Greeni aktsiaid märgiti üle rohkem kui neljakordselt ning aktsiahinnaks kujunes 2,9 eurot, mis on pakkumise seatud hinnavahemiku ülemises pooles. Tegu on Baltimaade börside rekordiga.
Indrek Kasela Enefiti IPOst: kodanikuna takka ei kiida, aga investorina olnuks patt mitte osaleda
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.
PRFoodsi juht Indrek Kasela tõdes, et ei kiida Enefit Greeni tegevust heaks, kuid investorina kasutas siiski võimaluse ära ning märkis ettevõtte IPO-l aktsiaid.