ÄP fototoimetus • 18 november 1999

Vastuolud Kaukaasias püsivad mitmel rindel

Venemaa president Boriss Jeltsin lahkus eile demonstratiivselt Istanbulis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsiooni (OSCE) kohtumiselt, öeldes, et läheb koju «T?et?eenia küsimust lahendama.»

«Teil ei ole mingit õigust Venemaad kritiseerida,» ütles Jeltsin. Eriti pahandas Venemaad organisatsiooni soov lisada kohtumise lõppdokumenti T?et?eeniat puudutavad klauslid.

Kohtumisel Bill Clintoniga jäid osapooled erinevatele seisukohtadele ning kohtumiselt Prantsuse presidendi Jacques Chiraci ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga lahkus Jeltsin vaid vaevalt viis minutit peale algust.

Vene-Lääne suhetes võivad aga T?et?eeniast palju pikaajalisemaks pingekoldeks saada eile paralleelselt OSCE kohtumisega sõlmitud kokkulepped uute naftajuhtmete rajamiseks. Üks Türgi, Aserbaidzhaani, Gruusia ja Turkmenistani presidendi poolt allkirjastatud lepingutest näeb ette naftajuhtme rajamise Bakuust Türgi Vahemere sadamasse Ceyhani. Naftajuhtme pikkuseks on 1730 kilomeetrit ning arvestatav maksumus 2,4 miljardit dollarit.

Teiseks allkirjastati raamleping 2,5--3 miljardi dollarilise gaasijuhtme rajamiseks Kaspia mere alt Turkmenistanist Türgisse. Juhe peaks valmima 2002. aastaks.

Mõlemal projektil, mida aktiivselt toetab USA valitsus, on ilmne geostrateegiline eesmärk -- tuua Kaukaasia ja Kaspia mere piirkond läänriikide orbiiti ning lõpetada Venemaa traditsiooniline domineerimine piirkonna nafta- ja gaasivarude transportimise üle. Samuti tahab Washington isoleerida Iraani ning saada lääneriikidele Lähis-Ida kõrval alternatiivseid energiaallikaid.

Venemaa suhtub mõlemasse eile allkirjastatud projekti kui USA sekkumisse Venemaa mõjusfääri.

Projekte on kritiseeritud ka läänes. Endine USA kõrge diplomaat Wayne Merry on seisukohal, et projektid on piirkonna teiste mõjukate riikide -- Iraani ja Venemaa -- huvide seisukohalt liiga provokatiivsed.

Samuti on küsitav ka projektide majanduslik põhjendatus. Naftafirmad pole kindlad, kas Kaspia piirkonna naftavarud on piisavad, et projekt end majanduslikult ära tasuks. Tasuvusläveks on hinnatud üks miljon barrelit päevas. Sellisel juhul tuleks juhtme kaudu lisaks Aserbaidzhaani naftale transportida ka Kasahstani naftat.

Naftakompaniidele oleks palju soodsam naftajuhtme rajamine Iraani Khargi saare naftaterminali, kuid Washington on selle vastu.

Autor: ÄP

Hetkel kuum