• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vastuolud Kaukaasias püsivad mitmel rindel

    Venemaa president Boriss Jeltsin lahkus eile demonstratiivselt Istanbulis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsiooni (OSCE) kohtumiselt, öeldes, et läheb koju «T?et?eenia küsimust lahendama.»
    «Teil ei ole mingit õigust Venemaad kritiseerida,» ütles Jeltsin. Eriti pahandas Venemaad organisatsiooni soov lisada kohtumise lõppdokumenti T?et?eeniat puudutavad klauslid.
    Kohtumisel Bill Clintoniga jäid osapooled erinevatele seisukohtadele ning kohtumiselt Prantsuse presidendi Jacques Chiraci ja Saksamaa kantsleri Gerhard Schröderiga lahkus Jeltsin vaid vaevalt viis minutit peale algust.
    Vene-Lääne suhetes võivad aga T?et?eeniast palju pikaajalisemaks pingekoldeks saada eile paralleelselt OSCE kohtumisega sõlmitud kokkulepped uute naftajuhtmete rajamiseks. Üks Türgi, Aserbaidzhaani, Gruusia ja Turkmenistani presidendi poolt allkirjastatud lepingutest näeb ette naftajuhtme rajamise Bakuust Türgi Vahemere sadamasse Ceyhani. Naftajuhtme pikkuseks on 1730 kilomeetrit ning arvestatav maksumus 2,4 miljardit dollarit.
    Teiseks allkirjastati raamleping 2,5--3 miljardi dollarilise gaasijuhtme rajamiseks Kaspia mere alt Turkmenistanist Türgisse. Juhe peaks valmima 2002. aastaks.
    Mõlemal projektil, mida aktiivselt toetab USA valitsus, on ilmne geostrateegiline eesmärk -- tuua Kaukaasia ja Kaspia mere piirkond läänriikide orbiiti ning lõpetada Venemaa traditsiooniline domineerimine piirkonna nafta- ja gaasivarude transportimise üle. Samuti tahab Washington isoleerida Iraani ning saada lääneriikidele Lähis-Ida kõrval alternatiivseid energiaallikaid.
    Venemaa suhtub mõlemasse eile allkirjastatud projekti kui USA sekkumisse Venemaa mõjusfääri.
    Projekte on kritiseeritud ka läänes. Endine USA kõrge diplomaat Wayne Merry on seisukohal, et projektid on piirkonna teiste mõjukate riikide -- Iraani ja Venemaa -- huvide seisukohalt liiga provokatiivsed.
    Samuti on küsitav ka projektide majanduslik põhjendatus. Naftafirmad pole kindlad, kas Kaspia piirkonna naftavarud on piisavad, et projekt end majanduslikult ära tasuks. Tasuvusläveks on hinnatud üks miljon barrelit päevas. Sellisel juhul tuleks juhtme kaudu lisaks Aserbaidzhaani naftale transportida ka Kasahstani naftat.
    Naftakompaniidele oleks palju soodsam naftajuhtme rajamine Iraani Khargi saare naftaterminali, kuid Washington on selle vastu.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Villmann: parim reklaamikanal on Lasnamäe kanal
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
Telereklaami eest saab minna kööki võileiba tegema, digireklaami vastu aitab AdBlock, autos kõlavast tüütust raadioreklaamist päästab üks nupuvajutus. Aga välireklaami eest on raske põgeneda, kirjutab loovagentuuri Kontuur Leo Burnett loovjuht, partner ja juhatuse liige Urmas Villmann Äripäeva teemaveebis Bestmarketing.ee.
USA aktsia futuurid ennustavad tõusu jätkumist
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Tänast päeva on USA suuremad aktsiaindeksite futuurid alustanud tõusuga ning USA suuremate aktsiaindeksite rekordid on kasvule viinud ka Aasia suuremad börsiindeksid
Raadiohommikus: aina uusi turge vallutav Eesti pank
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis käsitletakse teemasid finantsmaailmast hambaravini.
Majutusasutuste kogemused hullude klientidega: poissmehed leiavad alati vahukustuti üles
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.
Mustjõe Kõrtsitalu perenaine Evika Eljas ja Go Hotel Shnelli hotellijuht Alver Pupart meenutasid saates "Turismitund" kogemusi raskete klientidega. "Vahel astub mõni inimene läbi seina ka," muigas Pupart.