Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
SKT III kv +0,2% -- hea või halb üllatus?
Järjekordne märk Eesti majandusarengus on maha pandud -- III kvartali sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasv oli +0,2%. Kuigi tegelikult oodati isegi paremat tulemust, on analüütikud üksmeelselt õnnelikud, et pärast üheksa kuud kestnud langust on majandus taas sisenenud tõusufaasi.
Põhimõtteliselt võib SKTd vaadelda kui tarbimise, koguinvesteeringute ja ekspordi ning impordi vahe summana.
Esimene komponent, tarbimine sõltub otseselt sellest, palju inimestel raha on ja kui optimistlikud nad tuleviku suhtes on. Nagu eelpool mainitud ja kõrvalolevast tabelist näha, on rahapakkumine viimastel kuudel jõudsalt suurenenud, näidates, et meie majandussüsteemis on ringlemas järjest suurem rahamass.
Tarbimise edenemisele osutavad omakorda jaekaubanduse näitajad, mille kohaselt kasvas jaekaubanduse maht käesoleva aasta III kvartalil möödunud aasta III kvartaliga võrreldes koguni 6%.
Teise komponendi, investeeringute osas toimus tänavu III kvartalis aga tõsine tagasilangus -- statistikaameti andmetel koguni 11%. Selline langus on iseenesest üpris üllatav, sest investeeringute üks eeldus, raha, oli olemas. Vaadelgem kasvõi sedasama rahapakkumise suurenemist -- aastaga on enim jälgitav rahapakkumise näitaja M1 (sularaha ringluses + nõudmiseni hoiused) kasvanud koguni 27,6%.
Ilmselt on siin tõsiseks probleemiks ja kasvu takistajaks kujunenud investeerimise teine eeldus -- investeerijate valmisolek ja julgus. Ja seda nii ettevõtete tasandil kui ka finantseerimisasutuste tasandil.
Rahapakkumise jõudsa kasvuga on kiiresti alanenud ka intressitase, välistades sellega olukorra, et raha hind oleks investeerimiseks liiga kõrge. Aastaga on intressitase langenud ca 17 protsendilt 9,5 protsendile.
Ka ekspordi-impordi suhe on muutunud tublisti majanduskasvu soosivamaks. Käesoleva aasta 10 kuu väliskaubandusdefitsiit on ligi 8 mld krooni väiksem kui möödunud aasta samal perioodil.
Seega on täidetud pea kõik eeldused kiireks majanduskasvuks, kui me suudaks vaid optimistlikumalt tulevikku vaadata ja oma suurepärased investeerimisprojektid ja arendused ellu rakendada.
Järgmiste perioodide SKT arengust rääkides kaldun kindlasti optimistide kilda ja kardan (loodan), et tuleva aasta majanduskasv kujuneb prognoosidest isegi suuremaks.