Sulev Oll • 13. detsember 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Avatud väravatega Hiiumaa

Nädalas registreeritakse Eesti madalaima kuritegevusega Hiiumaal üks-kaks pahategu ja ettevõtja keerab töökoja ukse lukku rohkem moepärast.

«Täna Hiiumaal veel trelle ega ukselukke vaja ei lähe,» väidab elektritarvikuid tootva ettevõtte M ja P Nurst juhataja Mati Nurs. Öeldut kinnitab ka höövelmaterjaliga tegeleva OÜ Vesset tegevdirektor Kalle Kruus. «Värava võib julgelt lahti jätta, lukku tuleb uksed rohkem moe pärast panna,» väidab ta.

Tänavu on 11 kuuga Hiiumaal registreeritud 70 kuritegu ja see vastab üldjoontes eelmiste aastate tasemele. Siiski meenutavad hiidlased piiritsoonis elamise aega kümmekond aastat tagasi, mil kuritegevus oli poole väiksem.

Hiiumaa politseiprefektuuri komissar Karla Kilk ja ülemkomissar Jüri Hiis peavad kuritegevuse suurenemise põhjuseks peale Hiiumaa avatuse sotsiaalsete olude halvenemist ja alkoholi tarbimise tunduvat suurenemist. Sotsiaalseid olusid kajastab kõige paremini fakt, et Hiiumaa umbes 11 800 elanikust on tööotsijaid ja töötu abiraha saajaid 350 ringis ehk iga 34. hiidlane.

Hiiumaa kuritegevuse omapära on see, et valdavas osas kuritegudes on tegijad hiidlased ise, üksteise tagant varastamine pole aga hea toon. Suurem jagu vargustest pannakse toime asutustes ja ettevõtetes, mis on seda lihtsam, et turvameetmetega saarel ei liialdata.

OÜ Vesset juhi Kalle Kruusi sõnul aitab Hiiumaa turvalisus oluliselt kaasa Hiiumaa ettevõtete majandustulemusele, kompenseerides osaliselt praamisõidule tehtavad kulutused. Kruusi väitel tekitab saarel tegutsemine OÜ-le Vesset täiendavaid kulutusi aastas 200 000--300 000 krooni ulatuses, mujal vajalike turvameetmete rakendamata jätmine võimaldab kulutamata jätta 100 000--150 000 krooni.

Raskeid kuritegusid on Hiiumaal harva, viimane tapmine oli rohkem kui 10 aastat tagasi. Harvad autoärandamised lõpevad saarel, praami peale varastatud autod ei jõua.

Majanduskuritegusid on Hiiumaal harva, küll üritasid mandrimehed aastaid tagasi hiidlastelt raha välja pressida.

Arvestades Hiiumaa kuritegevuse taset, tundub suure osa politseinike koondamine õigustatud. Samas tekitab vaid kolme kriminaalpolitseiniku ja nelja konstaabli töölejäämine küsimuse, kas nad suudavad hallata 12 000 inimest ja 1000 ruutkilomeetri suurust saart. Suurima koondamisjärgse probleemina ennustab Jüri Hiis liiklusjärelevalve nõrgenemist ja joobes juhtide arvu suurenemist.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt