Odava ravimi aeg sai läbi

«Odavad Venemaa ravimid on jäänud sinna, kuhu kadus see aegki,» kommenteeris ravimiameti peadirektori asetäitja peadirektori kohustes Kristin Raudsepp ravimiseadusest tulenevat nõuet.

«Ravimit, mille kvaliteeti ja ohutust ei suuda tootja tagada, me ei registreeri.» Raudsepa sõnul ei saa ravimi registreerimisel võtta arvesse kriteeriumi, et ravim olgu odav.

Ravimiamet alustas ravimite registreerimist 1991. aastal. «Eestis kasutatakse nüüd vaid efektiivseid, ohutuid ja kvaliteetseid ravimeid,» märkis Raudsepp. «Teisiti on inimese tervist raske kaitsta.»

Tõnismäe apteegi juhataja Kiiri Vasara sõnul pole nad näiteks omaaegseid tuntuid odavaid valuvaigisteid tsitramooni ja pentalgiini saanud tellida juba selle aasta algusest peale.

«Mitteregistreeritud ravimitest on siiani müügil veel validool,» rääkis Vasar. «Ma ei oska öelda, kas uuest aastast võin seda vanaisade-vanaemade rohtu müüa või mitte.»

Kristin Raudsepa kinnitusel lubavad nad apteekidel müüa allesjäänud registreerimata ravimeid sisuliselt nii kaua, kuni nad otsa saavad. «Mis puutub validooli, siis selle tootja on huvitatud selle registreerimisest,» lisas ravimiameti töötaja.

Ravimi esmane registreerimine viieks aastaks maksab 10 000 krooni. Kuna Eesti turg on väike, jätavad ravimitootjad nii mõnegi harvakasutatava ravimi registreerimata. Et abivajaja siiski just seda ravimit saaks, väljastab ravimiamet ühekordseid impordilubasid, mida taotlevad arstid. Raudsepa andmeil laekub neile päevas keskmiselt üks taotlus, mis vaadatakse tavaliselt samal päeval läbi.

Harjunud, kuid registreerimata ravimitest pole loobunud ka haiglad. Nii soovib enamik haiglaid näiteks seni kasutada süstitavat valuvaigistit.