Kaja Koovit • 4. oktoober 2000 kell 22:00

Laenude jätkuv kasv võib saada ohtlikuks

Laenude kasvutempo jätkuv kiirenemine võib kujuneda ohtlikuks, ütles Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit eile keskpanga rahanduspoliitilist ülevaadet tutvustades.

Kaja Koovit

Andres Saarniidu sõnul on selle aasta esimese üheksa kuuga laenuportfellide kasv oluliselt kiirenenud. Kui võrrelda seda majanduskasvuga, tekib küsimus, kas laenukasv pole mitte liiga kiire, rääkis Saarniit.

?Eesti majandusstabiilsusele oleks ohtlik tarbimislaenude buumi teke, kuid seda ei ole veel õnneks täheldada,? ütles Saarniit.

Samas kinnitas Saarniit, et keskpank jälgib tähelepanelikult laenumahtude kasvu, tuvastamaks võimalikke majanduskeskkonda ohustada võivaid märke.

?Otseseks paanikaks ei ole veel põhjust, kuid tuleb jälgida, et laenukasvud ei kujuneks edaspidi suuremaks kogu majanduse kasvutempodest,? ütles Saarniit.

Ta lisas, et kuigi teises kvartalis ületas laenumahtude kasv majanduskasvu, ei ole praegu veel paanikaks põhjust, sest olukord ei ole võrreldav kolme aasta taguse kriisiga.

Ühispanga finantsportaali U-plaza andmetel moodustas Eesti kommertspankade koondlaenuportfelli maht selle aasta esimesel poolaastal 34,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), 1999. aastal oli see näitaja 33 protsenti.

Juuni lõpus oli residentidele väljastatud pangalaenude aastakasv 23,3 protsenti, laenude ja pankade omanduses olevate fikseeritud tulumääraga võlakirjade aastakasv aga 20,8 protsenti.

Eraisikute laenude aastakasv ulatus poolaasta lõpuks 31,7 protsendini, valdava enamuse sellest moodustasid eluasemelaenud.

Tarbimislaenude osatähtsus ja maht olid esimesel poolaastal väikesed ning hetkel ei ole signaale, et võiks tekkida laenudele tuginev eraisikute tarbimisbuum.

Koos välisrahastamisega ulatus Eesti selle aasta esimese poolaasta laenumaht nelja miljardi kroonini. Tarbimisbuumi tippajal, 1997. aasta teisel poolel, ulatus Eesti laenumaht 7,3 miljardi kroonini.

Hetkel kuum