Kas Jüri Mõis on Tallinna linna hästi valitsenud?

Jah, ma leian, et need etteheited, mida meile on tehtud, on otsitud. Sisuliselt võiks Jüri Mõisale ja mulle ju täpselt samamoodi ette heita vale silmade värvi ning ka pikkust. Asi on nii, nagu ka proua Liina Tõnisson Eesti Televisioonile antud intervjuus välja ütles ? nende eesmärk on võimule tulla. Ja kuna seadus nõuab, et mingi põhjendus peab olema, siis on umbusaldusavaldusesse mingisugune ka pandud. Ise ma leian, et kõik need on täiesti põhjendamatud põhjendused, kui viisakalt väljenduda.

Küsimusele, kas Jüri Mõis ja mina oleme Tallinna linnas midagi halvasti-valesti teinud, vastaksin, et ükski inimene pole eksimatu. Kuid laiemas laastus ei näe ma endal ühtegi suurt viga. Igal juhul mitte sellist, mis peaks põhjustama Tallinna võimukoalitsiooni laialimineku. Kuigi Reformierakond ei ole alati olnud 100protsendiliselt nõus kõigi Jüri Mõisa ideedega, nt linnaametnike palgatõus, kehtivad samad sõnad ka Jüri Mõisa kohta.

Kui tuletada Jüri Mõisa linnapeaametisse astumise algust meelde, siis muidugi vaatas Mõis linna kui panka, tema fantastiline idee ?mägede? likvideerimisest ja eramute ehitamisest näitas, et ta ei ole jalad maas Tallinna probleemides. Karikas sai täis tegelikult kahe asjaga.

Esiteks, anti järele kolmikliidule Toompeal ja rakendati sõna-sõnalt toimetulekutoetuste maksmise korda, mida riigis rakendati 96/97. aastast ja millele Tallinn suutis ühtselt vastu seista 3,5 aastat. Sh olid vastuseisjad nii Ants Leemets, praegune Tallinna abilinnapea kui Eiki Nestor, sotsiaalminister. Me nägime ette, et see tekitab administreerimise raskusi ja suurendab ka toimetulekutoetuste vajajate hulka? enne oli neid 10 000 peret, uue korra järgi 30 000. Toimetulekupiir on jäänud 3,5 aastat muutumatuks, s.o 500 kroonile, mistõttu on ka kaotanud tohutult ostuvõimet.

Teiseks, enesele palkade tõstmine. Mõis räägib sellest, et tema palk on 13 Helsingi linnapea palgast, samal ajal küsimusele, mitu protsenti on meie toimetulekupiir Helsingi elanike omast, vastata ta ei oska. Teisi sõnu on ta linnavalitsuse lahti kiskunud reaalsest olukorrast, ta lihtsalt ei tunne tegelikku olukorda. See on tema suurim häda üldse ja ta ei saagi seetõttu linna hästi valitseda. See on enam kui piisav põhjus tema umbusaldamiseks.