Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tund lisatööd päevas vaid koos eriarvestusega
Muudatusettepaneku kohaselt tõsteti varasemat maksimaalset tööaja piirmäära. Seni seaduses ette nähtud 48 tunnile nädalas lisandus 200 tundi aastas, kui selle kohta peetakse eriarvestust ja sellest kantakse kord kuus ette tööinspektsioonile. Kas sellega kaasnevad uued töökohad tööinspektsioonis, muudatusettepanekus ei kajastunud.
Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Meelis Atoneni sõnul ei saa ühe lisatunniga nende fraktsioon rahulduda. ?Tööaja piiramine ei anna midagi,? sõnas Atonen.
Mõõdukate fraktsiooni liige Raivo Paavo lausus, et Mõõdukad suhtuvad ettepanekusse ja eelnõu paragrahvi 9 tehtud parandusse (tööaja kestvus ? toim.) soosivalt, parandus lubab käsitleda võimalikke erijuhtumeid paindlikumalt. Paavo lisas, et seadus ei reguleeri ei kehtivate töölepingute ega tööandjate arvu, vaid töötunde, ehk seadus ei keela töötamast enam kui ühe tööandja juures.
Riigikogu liikmete küsimustele vastates tunnistas sotsiaalminister Eiki Nestor, et senise seaduse täitmisel on probleeme ületunni normide ja mitmel kohal töötamise järgimisega. Samas väitis minister, et raskusi pole töötajate tööaja arvestamisega, eriti mis puudutab aega, mille kuuluvus tööaja hulka on vaieldav.
OÜ Mediapool tegevdirektori Raigo Piibari sõnul antud seadusemuudatus nende firma tööaja arvestust ei mõjuta. ?Meil ületunde lihtsalt ei ole,? lausus ta.
?Inimestel ei tohiks keelata töötamist. Tublid on need, kes leiavad endale rohkem tööd,? ütles Valga Lihakombinaadi direktori abi Ulvi Noor. Kommenteerides eelnõu muudatust lisas Noor, et tööinspektsioonile ettekandmine võib olla mõttekas Tallinnas, kus inspektsioon on tuntud ja kardetud, kuid Valgas ei ole tööinspektsioon nii väga asjalik.
Töö- ja puhkeaja seadusesse esitatavate muudatusettepanekute lõpptähtaeg on 6. november 2000.