Geneetikud müüvad toodet milligrammi kaupa

LabAse direktori, TÜ inimese bioloogia ja geneetika instituudi juhataja professor Aavo-Valdur Mikelsaare sõnul otsustasid nad juba üheksa aastat tagasi firmat luues ehitada endale ise maja ja muretseda aparatuur. ?Rikkaks pole meist keegi saanud,? tõdeb Mikelsaar.

Kuuele Tartu Ülikooli geneetikule kuuluv kõrgtehnoloogiafirma LabAs on Tammelinnas asuvasse kolmekorruselisse hoonesse investeerinud umbes 2 miljonit krooni. Teist sama palju on maksnud tippaparatuur. Tartlased tunnevad seda hoonet kui Tamme Erakliinikut. Erakliinik rendib LabAselt kahte korrust. Kliiniku pooled aktsiad kuuluvad ühele Saksamaa labori- ja meditsiinidiagnostika firmale. Ülejäänute omanikud on Mikelsaar ja kliiniku juhataja Andres Piirsoo.

TÜ innovatsioonitalituse peaspetsialisti Sirje Kahu sõnul on ülikooliga spin-off-firma loomine vabatahtlik. ?Kui kõrgtehnoloogiafirma kasutab ülikooli ruume ja vahendeid, siis loomulikult tuleb selle kasutamises kokku leppida,? ütleb Kahu. Ülikool alustas seitsme spin-off-firmaga koostööd üle aasta tagasi. Spin-off-firmad on ülikoolist võrsunud äriühingud, kus enamusomanikud on ülikooli töötajad ja üliõpilased ning mille tegevus on suunatud teadustulemuste rakendamisele.

Aavo-Valdur Mikelsaare kinnitusel on nad just sõltumatuse kaudu jõudnud tagasi teaduskoostöö juurde ülikooliga. ?Meie inimesed osalevad näiteks aju valkude andmebaasi loomises,? räägib Mikelsaar. ?Toetame projekti materiaalselt, sest oleme huvitatud teadustulemuste rakendamisest tootmisse.?

LabAs valmistab monokloonseid ja sekundaarseid antikehi Soome, Rootsi, Saksamaa, Inglismaa ja USA teadusasutustele ja kõrgkoolidele.

Katseklaasis luuakse uued hiirerakud, mis hakkavad tootma antikehi, mida kasutada haiguste diagnoosimisel. Antikehade tootmise eri etappidel kasutatakse ?tootmisvahenditena? lisaks hiirtele ka küülikuid ja kitsi. Suurima tellimuse ? mitusada eri tüüpi antikehi ? on sisse andnud USA biotehnoloogiafirma CeMines, milles osaleb Eesti teadlane, ajurakkude siirdamisega kuulsust kogunud Toomas Neuman.

Üht tüüpi antikehasid valmistatakse umbes paarkümmend milligrammi, valmistamine võtab aega 4?6 kuud. Antikehasid sisaldava vedelikuga plastampullid saadetakse teele kullerpostiga.

Meditsiinikontserni Sigma kataloogis maksab milligramm sekundaarseid antikehi 70?200 USD. ?Monokloonsed antikehad maksavad kümme korda rohkem,? täpsustab Aavo-Valdur Mikelsaar ja lisab, et hiire hübridoomi ehk rakuliini loomine maksab 7000?15 000 USD.

?Kui meil õnnestuks täiendada inimese hübridoomi loomise tunduvalt keerulisemat tehnoloogiat, oleks meetodi patenteerimine tõeliselt suur äri,? unistab teadlane.