Liising võimaldab paindlikku lahendust

Valides laenu ja liisingu vahel, tuleb tähelepanu pöörata nõutavale omafinantseerimisele. Pangad pakuvad laenu kuni 2/3 ulatuses ostetava kinnisvara turuhinnast. Kui kliendil ei ole puuduvat kolmandikku summast rahas, kuid ta saab võimaldada täiendavaid tagatisi kinnisvara näol, pakub pank laenu kuni 2/3 ulatuses tagatiseks panditava vara turuväärtusest.

Liising võimaldab paindlikumat lahendust, sest liisingu puhul on vajalik omafinantseerimise määr minimaalselt 20. Seega tuleks kinnisvara soetamisel eelistada liisingut, kui omafinantseeringu osa jääb alla kolmandiku ning kliendil puudub lisatagatise seadmise võimalus. Reeglina kaasneb väiksema omafinantseerimise määraga kuni ühe protsendi võrra kõrgem intressimäär. Kui omafinantseerimine ulatub vähemalt kolmandikuni kinnisvara turuväärtusest, on laenu ja liisingu intressimäär enamasti võrdne.

Erinevuseks laenu ja liisingu vahel on ka ostetava vara omand. Ostes kinnisvara laenu abil, on ostetava vara omanikuks klient ning varale seatakse panga kasuks pant. Liisinguga finantseerimise puhul on vara omanikuks liisinguperioodi lõpuni liisingufirma.

Lisaks kodulaenule ja -liisingule on alates tänavu kevadest kinnisvaraostu finantseerimise võimalustele pankade ja sihtasutuse Eesti Eluase koostöö viljana lisandunud noore pere laen. Toode on suunatud perekonnale või üksikvanemale, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Sõltuvalt soetatavast varast ja selle asukohast on võimalik laenuga finantseerida 80?90 ostetava või ehitatava kinnisvara turuväärtusest. 10 suurust omafinantseerimise määra saab kasutada uue või väljaspool Tallinna ja sellega piirduvaid valdu asuva kinnisvara ostja. Noore pere laenu intressimäär ja tähtaeg ei erine kodulaenust.

Lisaks 6 kuu Euriboriga seotud laenuintressile pakuvad Hansapank ja Hansa Liising ka viieks aastaks fikseeritud intressimääraga finantseerimist. Eriti aktuaalseks on pikemaks perioodiks fikseeritud intressiga finantseerimise vajadus muutunud sellel aastal, mil rohkem kui 1,5 tõusnud 6 kuu Euribor annab tunda laenusaajate igakuises tagasimakses. Seega tuleb laenu või liisingu võtmisel lisaks tähtajale valida ka endale sobivaim intressivõimalus.

Uue tootena hiljuti turule tulnud hüpoteeklaen erineb kodulaenust tunduvalt leebemate nõuete poolest laenutaotleja sissetulekule. Kui kodulaenu ja -liisingu taotlejale on kehtestatud, kui suure osa sissetulekust ta tohib igas kuus laenu tagasimaksmiseks kulutada, siis hüpoteeklaenu puhul selliseid piiranguid ei ole. Laenutaotleja kuusissetulek peab katma vaid kõigi kohustuste perioodilise tagasimakse. Leebema nõudega sissetulekute osas kaasneb hüpoteeklaenu puhul kodulaenust 4?5 võrra kõrgem intress.

Alternatiiv kinnisvara ostu rahastamiseks võib olla ka pangaga sõlmitud laenu garantiileping, mis võimaldab omafinantseerimise määra alandada ning võtta kasutada oleva rahaga suuremat laenu.

Seega on kinnisvara ostjal praegu valida hoopis suurema hulga finantseerimisvõimaluste vahel kui aasta tagasi. Pangad ja liisingufirmad toovad oma teenused kontorist välja ? esmast informatsiooni finantseerimisvõimaluste kohta saab klient juba kinnisvara vahendajatelt, samuti pakuvad suuremad kinnisvarabürood võimalust sõlmida liisingleping otse büroos.

Autor: Kersti Arro