• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kranichi nahk turul?

    Maailmas liigutab asju hulk vedrusid. Kui mõni neist eriti heleda plaksuga sirgeks lööb, on raske külma verd säilitada. Siia liigitub 30. oktoobri Äripäevas ilmunud artikkel ?Kranichi erahuvi sadamal jalus?. Lõpuks ometi avastas artikli autor Inno Tähismaa Undva sadama ümber toimuva algpõhjuse.
    Kõik on lihtne. Undvast ei saa süvasadamat, sest üks keskkonnaminister Kranichi sulist parteikaaslane on mängust välja jäetud, ornitoloogiaühing on kinni makstud, miljon täiendavateks uuringuteks on maha visatud, peaministri meel on muutlik. Isegi koalitsiooni kuuluvad riigikogu liikmed teavad, et looduskaitse ei mängi siin mingit rolli. Vandenõuteooria on püsti pandud ja Äripäeva arvates on kõik selge.
    Ei ole selge. Meenutagem, et looduskaitsjate surve, mitte ärimeeste huvi oli see, mille ees taandumine viis Kranichi uute ekspertiisidega ?aega venitama?. Pole tõestatud, et sadam Undvas ei ohusta linde, pole tõestatud ka vastupidine. Kranichi hirm ?välismaa linnukaitsjate mädamunadega loopimise? (Inno Tähismaa väljend) ees on vägagi põhjendatud. Väita vastupidist tähendab asjatundmatust. Linnukaitsjate kuluaaritöö arenenud riikides on võrreldamatult tugevam, kui Eesti-analoogia põhjal võiks arvata.
    Kes teab allakirjutanu erakondlikku (Eestimaa Rahvaliit ? toim.) tausta, ei peaks teda kahtlustama ülearuses sümpaatias ei Kranichi ega tema erakonna suhtes. Sellest hoolimata ei saa parastades pealt vaadata, kui keerulist ja üliolulist asja nii primitiivselt käsitletakse. Tegelikult on Äripäevaga väitlemise ajendiks tõsta küsimus sadamatest hoopiski laiemalt.
    Sadamatega tahab asi käest minna. Tahtjaid sadamat teha on hulgi. Loodushoiu seisukohast teevad ärevaks aeg-ajalt meedias välgatavad megaprojektid Kunda, Sillamäe, Aseri sadamate rajamiseks. Tahetakse ka vedelkemikaale vedama hakata, mille keskkonnariskid on võrreldamatult suuremad naftasaadustega võrreldes. Tallinna sadamas serveeritud naftapirukas on juba käes. Saime suhteliselt odava õppetunni. Mis on aga teoksil, et midagi niisugust enam ei juhtuks? Avalikkuse ette on jõudnud vaid teated, kes kellelt kui palju raha nõuab. See teeb tundlikuks.
    Paljas turumajanduse nähtamatu käsi ei suuda sadamaid otstarbekalt paika panna. See tõde tuleb omaks võtta ka meie riigil, mis ei taha mitte millessegi sekkuda. Sadamad on kallid rajatised. Nad muudavad rahva elu suures piirkonnas, avavad uusi ärivõimalusi. Kuid nende juhuslik paiknemine ja sihtotstarve toob kaasa looduse haavamise, lisapinged regionaalarengus, ebamugavused inimestele. Nende seostatus mingi ettevõttega jätaks nad ettevõtte turuedu meelevalda.
    Kõik sadamad, nii olemasolevad kui tulevased, peab asetama ühte konteksti. Meie maa on väike. Möödapanek ka ühe sadamaga oleks meile suur raiskamine, võimalik keskkonnaoht veelgi suurem.
    Looduskaitsjana teeb muret veel üks võimalik areng, mille pärast ei saa ka Tallinna sadama naftareostuse kaassüüdlastele täie skaalaga mõõta. Vähendades oma propagandaga Tallinna sadama konkurentsivõimet, mängime kaardid kätte Primorskisse naftasadama rajajatele.
    Retooriline küsimus: kas on targem hoida Soome lahte potentsiaalselt ohustav naftareostuse suurallikas oma kontrolli all või usaldada see mitte eriti kõrge tehnoloogilise kultuuriga naaberriigile? Meie riigil on ülim aeg välja töötada terviklik lähenemine sadamatele mitte ainult kui infrastruktuuri elementidele, vaid ka kui süsteemile, mis looduse ja inimese seisundit oluliselt mõjutab. Miks ei võiks selle algatamise kohustust enda peale võtta keskkonnaminister?
    20. novembril avalikustatakse Kranichi käsul korraldatud täiendavate uuringute tulemused. Pärast seda pole temal (ja valitsusel) enam pääsu. Valitsuse seisukoht Saaremaa süvasadama kohta peab kohe langema. Edasine venitamine tähendaks saarlaste alahindamist.
    Süvasadama asukoha ja ehitamise-mitteehitamise üle peavad otsuse langetama saarlased ise. Taandamatuteks tingimusteks on, et sealjuures läbitaks kõik seadustes ette nähtud protseduurid ja et kahjustada ei tohi midagi sellest, mis teeb sadama asukoha looduslikult unikaalseks.
    Autor: Juhan Telgmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Coopi äripanganduse juht: kiire kohanemisvõime aitab Eesti ettevõtjatel “täiusliku tormi” üle elada
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Tänavu esimeses kvartalis Eesti ja Euroopa majandust tabanud niinnimetatud täiuslik torm tõi kaasa korraliku ehmatuse. Samas näitavad kõik praegused märgid, et Eesti ettevõtjad on kiired kohanejad ning ka seekordse kriisi mõju jääb kardetust tagasihoidlikumaks, kirjutab Coop Panga äripanganduse juht Arko Kurtmann.
Strateegid: aktsiate langus ei lõppe enne Föderaalreservi sekkumist
USA aktsiaturgude langus kestab seni, kuni Föderaalreserv oma rahapoliitikas uuesti kannapöörde teeb, ütlesid Goldman Sachsi ja Bank of America strateegid, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturgude langus kestab seni, kuni Föderaalreserv oma rahapoliitikas uuesti kannapöörde teeb, ütlesid Goldman Sachsi ja Bank of America strateegid, vahendab Bloomberg.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Kohvimasina arve kooskõlastanud asekantsler sai aparaadist teada lehte lugedes
"Ma olen sellest kohvimasina soetamisest ainult lehest lugenud, töö juures ma seda ei teanud," lausub endine asekantsler Indrek Reimand kurikuulsa kohvimasina ostu kohta. Ometi näitab prokurör tunnistajale tõendit, mille alusel kooskõlastas arve just tema. Reimand kinnitas aga ka veelgi kurikuulsama USA reisi kulud.
"Ma olen sellest kohvimasina soetamisest ainult lehest lugenud, töö juures ma seda ei teanud," lausub endine asekantsler Indrek Reimand kurikuulsa kohvimasina ostu kohta. Ometi näitab prokurör tunnistajale tõendit, mille alusel kooskõlastas arve just tema. Reimand kinnitas aga ka veelgi kurikuulsama USA reisi kulud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.