• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Wabariigi võlausaldajad tahavad raha

    ?Nõuete koondamise eesmärk on kohtusse pöörduda,? tunnistas maineka majandusajakirja The Economist viimases numbris võlakirjaomanike koondamise kuulutuse avaldanud obligatsiooniomanik, USAs Floridas elav William T. Hardison.
    1927. a emiteeris Eesti riik rahareformi elluviimiseks laenuobligatsioone 700 000 naelsterlingi ning 4 miljoni dollari väärtuses.
    Praeguse kursi järgi oleks obligatsioonide nimiväärtus kokku 91,4 miljonit krooni. Laenuobligatsioonide intress oli seitse protsenti ja nende lunastamistähtajaks 1. juuli 1967. aasta.
    Koos intressidega peaks Eesti riik kõigi emiteeritud võlapaberite lunastamiseks kulutama veerand miljardit krooni ? juhul kui kõik võlakirjad säilinud on.
    ?Kui praegune Eesti riik kinnitab, et on eelmise Eesti Vabariigi õigusjärglane, tuleb tunnistada ka oma kohustusi,? lisas Hardison, kes enda kinnitust mööda ei ole Eesti ametivõimudelt konkreetset vastust obligatsioonide lunastamist puudutavatele küsimustele saanud.
    ?Vene okupatsiooni ajal kinnitas Ernst Jaakson (Eesti poliitika grand old man, Eesti esindaja ÜROs ja USAs ? toim.), et Eesti taasiseseisvumise korral maksab riik oma võlad tagasi, nüüd on Eesti juba ligi kümme aastat iseseisev, aga kohustusi tunnistada ei taha,? lisas Hardison.
    Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et konkreetset otsust nimetatud võlapaberid lunastada ei ole tehtud. Ka ei ole ükski võlapaberi omanik esitanud konkreetset nõuet ja senised järelepärimised on tema sõnul olnud üldist laadi. Urm möönis, et järelepärimistele antud vastustes on rahandusministeerium võlakirjade lunastamisest keeldunud.
    ?Ajalehele me ei ütle mingit konkreetset seisukohta võlakirjade lunastamise suhtes, seda me ütleme siis, kui tekib mingi konkreetne nõue,? ütles Urm.
    Ta lisas, et juhul, kui mõni obligatsiooniomanik esitab konkreetse rahalise nõude, hakkab rahandusministeerium seda menetlema, kuid omalt poolt võlakirjade lunastamiseks esimest sammu ei astuta.
    ?Kui selleks on juriidiline alus olemas, tuleb see raha välja maksta,? ütles rahandusminister Siim Kallas. 1997. aasta jaanuaris kinnitas praegune rahandusminister, et koos intressimaksetega lunastamiseks vajamineva 242 miljoni krooni suurusest rahalisest koormusest tähtsam on põhimõte ja emiteeritud riigiobligatsioonid tuleb hüvitada.
    Kui endine Eesti Panga president ja Eesti Vabariigi delegatsiooni juht Siim Kallas osales Eesti Vabariigi kulla tagasisaamise läbirääkimistel Inglismaal enne rahareformi, tõusis põhjalikult esile küsimus Eesti Vabariigi kohustustest. Kallas on varem öelnud, et toona mõisteti üheselt põhimõtet, et riigi võlapaberid on riigi kohustus ja kui Briti valitsus tunnistab enne sõda deponeeritud kulla tagasiandmise kohustust, siis jääb Eesti valitsusele kohustus katta selleaegsed võlad.
    Lepingust tulenevate lisaklauslite järgi lõppes tagasimaksu tähtaeg 40 aastat pärast tagasimaksu algusaega, seega 1996. aasta 1. mail. Alar Urm tunnistas: kuigi tagasimaksu tähtaeg on möödunud, ei saa ainult sellele tuginedes maksmisest keelduda, sest pärast võlakirjade emiteerimist on paljugi juhtunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.