Kristi Malmberg • 5. november 2000 kell 22:00

Eesti Wabariigi võlausaldajad tahavad raha

?Nõuete koondamise eesmärk on kohtusse pöörduda,? tunnistas maineka majandusajakirja The Economist viimases numbris võlakirjaomanike koondamise kuulutuse avaldanud obligatsiooniomanik, USAs Floridas elav William T. Hardison.

1927. a emiteeris Eesti riik rahareformi elluviimiseks laenuobligatsioone 700 000 naelsterlingi ning 4 miljoni dollari väärtuses.

Praeguse kursi järgi oleks obligatsioonide nimiväärtus kokku 91,4 miljonit krooni. Laenuobligatsioonide intress oli seitse protsenti ja nende lunastamistähtajaks 1. juuli 1967. aasta.

Koos intressidega peaks Eesti riik kõigi emiteeritud võlapaberite lunastamiseks kulutama veerand miljardit krooni ? juhul kui kõik võlakirjad säilinud on.

?Kui praegune Eesti riik kinnitab, et on eelmise Eesti Vabariigi õigusjärglane, tuleb tunnistada ka oma kohustusi,? lisas Hardison, kes enda kinnitust mööda ei ole Eesti ametivõimudelt konkreetset vastust obligatsioonide lunastamist puudutavatele küsimustele saanud.

?Vene okupatsiooni ajal kinnitas Ernst Jaakson (Eesti poliitika grand old man, Eesti esindaja ÜROs ja USAs ? toim.), et Eesti taasiseseisvumise korral maksab riik oma võlad tagasi, nüüd on Eesti juba ligi kümme aastat iseseisev, aga kohustusi tunnistada ei taha,? lisas Hardison.

Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm ütles, et konkreetset otsust nimetatud võlapaberid lunastada ei ole tehtud. Ka ei ole ükski võlapaberi omanik esitanud konkreetset nõuet ja senised järelepärimised on tema sõnul olnud üldist laadi. Urm möönis, et järelepärimistele antud vastustes on rahandusministeerium võlakirjade lunastamisest keeldunud.

?Ajalehele me ei ütle mingit konkreetset seisukohta võlakirjade lunastamise suhtes, seda me ütleme siis, kui tekib mingi konkreetne nõue,? ütles Urm.

Ta lisas, et juhul, kui mõni obligatsiooniomanik esitab konkreetse rahalise nõude, hakkab rahandusministeerium seda menetlema, kuid omalt poolt võlakirjade lunastamiseks esimest sammu ei astuta.

?Kui selleks on juriidiline alus olemas, tuleb see raha välja maksta,? ütles rahandusminister Siim Kallas. 1997. aasta jaanuaris kinnitas praegune rahandusminister, et koos intressimaksetega lunastamiseks vajamineva 242 miljoni krooni suurusest rahalisest koormusest tähtsam on põhimõte ja emiteeritud riigiobligatsioonid tuleb hüvitada.

Kui endine Eesti Panga president ja Eesti Vabariigi delegatsiooni juht Siim Kallas osales Eesti Vabariigi kulla tagasisaamise läbirääkimistel Inglismaal enne rahareformi, tõusis põhjalikult esile küsimus Eesti Vabariigi kohustustest. Kallas on varem öelnud, et toona mõisteti üheselt põhimõtet, et riigi võlapaberid on riigi kohustus ja kui Briti valitsus tunnistab enne sõda deponeeritud kulla tagasiandmise kohustust, siis jääb Eesti valitsusele kohustus katta selleaegsed võlad.

Lepingust tulenevate lisaklauslite järgi lõppes tagasimaksu tähtaeg 40 aastat pärast tagasimaksu algusaega, seega 1996. aasta 1. mail. Alar Urm tunnistas: kuigi tagasimaksu tähtaeg on möödunud, ei saa ainult sellele tuginedes maksmisest keelduda, sest pärast võlakirjade emiteerimist on paljugi juhtunud.

Hetkel kuum