Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Norra ärimehed teevad Eesti rämpspuidust sütt
Norra üht suurimat ränitootjat Fesil söega varustava Norchar A/Si direktor Glenn Scott Christiansen ütles, et järgmisel aastal avavad nad Tallinnas Paljassaares söetehase, mille tootmisvõimsus on 10 000 tonni sütt aastas, mis viiakse räni tootmiseks Norrasse.
Varem kasutati räni tootmisel valdavalt kivisütt, kuid see saastab enam loodust. Kokku vajab firma järgmisel aastal Eestist kuni 120 000 tihumeetrit küttepuitu, millele siiani erilist rakendust pole leitud.
Seega kavatseb firma osta mitmekümne miljoni krooni eest puitu, millega paljud Eesti metsafirmad midagi peale ei oska hakata.
?20 protsendil Eesti metsast pole mõistlikku turgu, see lihtsalt mädaneb, meid aga ei huvita see, et puu pole ilus või mädaneb, meil on vaja sealt süsinikku,? sõnas Christiansen. Tema sõnul muudab tehase rajamisega kaasnev puiduvajadus firma üheks suurimaks Eesti puidutarbijaks. ?Meie ei kavatse teenida puidu pealt, vaid räni müügilt,? lisas ta.
Metsaäriga tegeleva ASi Metsind asedirektor Enn Sapp ütles, et neile on rämpspuiduga tegelemine kõrvaltegevus. ?Tasuvusest ei saa rääkida, see on ladude puhastamiseks, sest väärtuslike puude lõikamisel tuleb metsast ka rämpspuid,? lausus Sapp.
Tema sõnul müüb Metsind aastas umbes 10 000 tihumeetrit rämpspuitu Rootsi ühele katlamajale ning veidi vähem Püssis asuvale plaaditootjale Repo Vabrikud. ?Rämpsust on ikka hea lahti saada,? kommenteeris ta norralase tegevust Eestis.
Tänaseks on Norra firma investeerinud Eestisse seadmete ostuks umbes 12 miljonit krooni. Norchar ise söetootmisega tegelema ei hakka, seadmed on rendile antud Eesti ettevõttele KS Stivideerimise AS, mis materjali tootmise eest vastutab. Christiansen on Eestis tegutsenud kolm aastat, siiani on ostetud väiksemates kogustes küttepuitu, mis on transporditud Norrasse.
Norras asuvad ränitehased annavad poole kogu maailmas toodetavast ränist, mida kasutatakse näiteks arvutite, mobiiltelefonide jms kiipides.