Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ekspordi kasv ületas impordi kasvu 2 korda

    Statistikaameti eile avaldatud andmetel oli Eesti väliskaubanduse käive septembris esialgsetel andmetel 10,8 miljardit krooni. Eksport moodustas väliskaubanduse käibest 4,8 miljardit krooni ehk 44 protsenti ja import 6 miljardit krooni ehk 56 protsenti.
    Võrreldes eelmise aasta septembriga kasvas kaupade väljavedu 48 protsenti. Augustis oli vastav näitaja 58,5 protsenti, aga ka võrdlusbaas oli toona oluliselt madalam. Import kasvas septembris mullu sama ajaga võrreldes 40 protsenti.
    ?Kolmanda kvartali ekspordi kasv oli üks viimase kümne aasta tugevamaid ja kui niimoodi edasi läheb, võib tänavuselt aastalt oodata rekordi püstitamist,? ütles Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri. Lauri sõnul järeldub statistikaameti numbritest, et impordi kasv on olnud kolmandas kvartalis mõõdukas, mistõttu võib oodata jooksevkonto prognoositust paremat seisu.
    Eesti jooksevkonto puudujäägi valdav põhjus on olnud negatiivne kaubandusbilanss ehk asjaolu, et kaupade sissevedu ületab kaupade väljaveo. Mida suurem on vahe, seda suuremaks kujuneb ka jooksevkonto puudujääk.
    Lauri sõnul on senine trend olnud selline, et III kvartali impordi maht ületab II kvartali oma, tänavu kolmanda kvartali tulemus on aga vastupidine.
    Teises kvartalis oli kaupade sisseveo maht 17,6 miljardit krooni, kolmandas kvartalis 17,2 miljardit krooni.
    Välja veeti kaupu teises kvartalis 12,8 miljardi krooni väärtuses, kolmandas kvartalis 13,3 miljardi krooni eest.
    Kui majandus kasvab, võiks eeldada, et tarbimine suureneb ja impordimahud kasvavad rohkem, ning sellega seoses kasvab ka jooksevkonto puudujääk, rääkis Lauri.
    Majanduskasvuga kaasnev võimalik jooksevkonto defitsiit on pidevalt olnud rahvusvahelise valuutafondi murelapseks.
    ?Praegune seis võtab kindlasti selles osa pingeid maha,? ütles Lauri.
    Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch märkis septembris Eesti riigireitingut tõstes, et jooksevkonto defitsiit ei ohusta esialgsete andmete põhjal majandusarengut, kuid vältida tuleks jooksevkonto defitsiidi olulist kasvu.
    Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli tänavu septembris 75 protsenti, vähenedes augustiga võrreldes 3 portsendi võrra.
    SRÜ riikidesse müüsid Eesti ettevõtted 4 protsenti toodangust. Augustis oli näitaja protsendi võrra suurem.
    Impordis moodustasid Euroopa Liidu riigid 65 ja SRÜ riigid 10.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.