Ekspordi kasv ületas impordi kasvu 2 korda

Statistikaameti eile avaldatud andmetel oli Eesti väliskaubanduse käive septembris esialgsetel andmetel 10,8 miljardit krooni. Eksport moodustas väliskaubanduse käibest 4,8 miljardit krooni ehk 44 protsenti ja import 6 miljardit krooni ehk 56 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta septembriga kasvas kaupade väljavedu 48 protsenti. Augustis oli vastav näitaja 58,5 protsenti, aga ka võrdlusbaas oli toona oluliselt madalam. Import kasvas septembris mullu sama ajaga võrreldes 40 protsenti.

?Kolmanda kvartali ekspordi kasv oli üks viimase kümne aasta tugevamaid ja kui niimoodi edasi läheb, võib tänavuselt aastalt oodata rekordi püstitamist,? ütles Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri. Lauri sõnul järeldub statistikaameti numbritest, et impordi kasv on olnud kolmandas kvartalis mõõdukas, mistõttu võib oodata jooksevkonto prognoositust paremat seisu.

Eesti jooksevkonto puudujäägi valdav põhjus on olnud negatiivne kaubandusbilanss ehk asjaolu, et kaupade sissevedu ületab kaupade väljaveo. Mida suurem on vahe, seda suuremaks kujuneb ka jooksevkonto puudujääk.

Lauri sõnul on senine trend olnud selline, et III kvartali impordi maht ületab II kvartali oma, tänavu kolmanda kvartali tulemus on aga vastupidine.

Teises kvartalis oli kaupade sisseveo maht 17,6 miljardit krooni, kolmandas kvartalis 17,2 miljardit krooni.

Välja veeti kaupu teises kvartalis 12,8 miljardi krooni väärtuses, kolmandas kvartalis 13,3 miljardi krooni eest.

Kui majandus kasvab, võiks eeldada, et tarbimine suureneb ja impordimahud kasvavad rohkem, ning sellega seoses kasvab ka jooksevkonto puudujääk, rääkis Lauri.

Majanduskasvuga kaasnev võimalik jooksevkonto defitsiit on pidevalt olnud rahvusvahelise valuutafondi murelapseks.

?Praegune seis võtab kindlasti selles osa pingeid maha,? ütles Lauri.

Rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch märkis septembris Eesti riigireitingut tõstes, et jooksevkonto defitsiit ei ohusta esialgsete andmete põhjal majandusarengut, kuid vältida tuleks jooksevkonto defitsiidi olulist kasvu.

Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordis oli tänavu septembris 75 protsenti, vähenedes augustiga võrreldes 3 portsendi võrra.

SRÜ riikidesse müüsid Eesti ettevõtted 4 protsenti toodangust. Augustis oli näitaja protsendi võrra suurem.

Impordis moodustasid Euroopa Liidu riigid 65 ja SRÜ riigid 10.