Valitsus nõustus teenistujate palgareformi aeglustama

?Kui enne oli valitsus seda meelt, et reformiga on vaja väga-väga kiirustada, siis nüüd on valitsus taltunud ning mõistnud, et asi tuleb hästi ette valmistada,? ütles EAKLi sotsiaalsekretär Harry Taliga eile. ?Oleme seisukohal, et see on asjale hea.?

Taliga sõnul teatasid valitsuse esindajad läbirääkimistel, et valitsus on ette valmistanud reformikokkuleppe teksti, mis lähtub üldjoontes eelmisel korral EAKLi väljapakutud ettepanekutest. Töörühm vaatab reformikokkuleppe läbi 16. novembriks.

Riigiteenistujate palgareformi kava järgi kaob senine 25astmeline palgaastmestik ning riigiteenistuja palk hakkab moodustuma kolmest osast ? töökoha põhipalgast, individuaalpalgast ning tulemustasust.

Valitsuse esialgsete plaanide kohaselt pidanuks uuele süsteemile üleminek algama juba järgmise aasta algul.

Esimese variandi puhul oleks järgmisel aastal läinud praeguselt 25astmeliselt palgasüsteemilt kuueastmelisele üle vaid need, kellel selleks palgaraha olemas.

Teise stsenaariumi kohaselt ei alusta valitsusasutused järgmisel aastal veel üleminekut, küll aga võiks üle minna hallatavad riigiasutused, kus juba praegu saadakse palka osaliselt muudel alustel.

Kolmas variant tähendanuks, et järgmisel aastal veel üleminekut ei alustata ja kõik jätkub vanaviisi.

Taliga sõnul on riigiteenistujate palgatõusu läbirääkimiste suurimaks probleemiks asjaolu, et riigieelarve maht ei kasva, samas nõuab kavandatav reform kulutusi. Palgakokkuleppeni saab jõuda pärast palgareformi suhtes otsuse langetamist, ütles ta.

Ametiühingute hinnangul on uuele palgasüsteemile üleminekuks hädavajalik põhjalik ja mahukas eeltöö ning seetõttu ei saa tegelik üleminek uuele kuueastmelisele palgasüsteemile alata 1. jaanuaril. Taliga sõnul ei ole reformi eesmärgiks välja kujunenud palgaproportsioonide järsk muutmine ilma töö iseloomu ja kvaliteeti muutmata. Ta nentis, et seega tähendab edukas reform tööülesannete muutmist ning töötajate arvu optimeerimist.

Taliga lisas, et kiiret ja ühe korraga üleminekut pärsib ka täielikult läbi arvestamata rahaline külg.

Ebamäärase ja keerulise astmepalgasüsteemi kaotamise ja tulemuspalga rakendamise eesmärk on avaliku teenistuse muutmine paindlikumaks ja motiveeritumaks. Tulemuspalga maksmine seniste astmete asemel motiveerib ametnikke töötama, tagades samas ka teatud stabiilsuse, on öelnud rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhataja Taavi Veskimägi.

Autor: BNS