Mööblifirmadele saab probleemiks euroliit

Eestis tegutseb 250 mööblitööstusettevõtet. Neist valdaval enamusel võivad tekkida tõsised probleemid, kui Eesti astub Euroopa Liitu. Mööblitööstuste viimine vastavusse Euroopas kehtivate keskkonna- ja tööohutusnõuetega nõuab suuri investeeringuid, mis paljudele selles vallas tegutsejatele üle jõu käivad.

Halvemal juhul kaasneb liitumisel puidu- ja mööblitööstuste pankrotilaine. Paremal juhul jäävad nad enamuses tegutsema, kuid nõuete täitmiseks tehtavate investeeringute tõttu puudub raha toodete arendamiseks, mis ei luba ikkagi kindlalt tulevikku vaadata.

Probleeme ei teki tootmismaterjalidega, sest suurem osa mööbli valmistamiseks kasutatavast materjalist tuuakse täna Eestisse sisse.

Pea igas vallas on mõni endises lehmalaudas asuv puidutööstus. Tule- ja tööohutusnõuetele on seal sageli vilistatud. Ka ei võimalda nende vananenud tehnika väikese tootmisvõimsuse ja madalama kvaliteedi tõttu pikaajaliselt konkurentsis püsida.

Võib vastu väita, et enamik väiketööstusi toodabki oma maakonna piiresse ega püri välisturule. Siiski hakkavad karmid euronõuded Eesti liitumisel ELiga kehtima kogu Euroopa majandusruumis asuvatele ettevõtetele, hoolimata sellest, kus nad oma kaupa turustavad. Samuti näitab statistika, et juba praegu eksporditakse 80 protsenti Eestis toodetavast mööblist.

Suurimad probleemid euronõuete täitmisega on tootmise mõne vana mööblitööstuse baasile rajanud firmadel . Valge lehena alustanud mööblifirmad on üldjuhul algusest peale investeerinud uuematesse seadmetesse.

Standardi juhi Enn Veskimägi väitel on tööstust puudutav peatükk Eesti liitumise osas juba suletud, nii et enam ei saa nõudeid lõdvemaks lasta.

Kolmandik eelmise aasta mööbli-TOPi firmadest jäi mullu kahjumisse, vaid üks neist planeerib kahjumi jätkumist ka sel aastal. Kuna majandus sammub ülesmäge, siis peaks müük ja kasum vaid kasvama. Keskmised ja väikesed firmad saavad investeerida kasumi ja vähem ka laenu arvel. Eesti mööblitööstusi uurinud konsultatsioonifirma PW Partners prognoosis mullu, et keskmised ja väikesed firmad peavad konkurentsivõime säilitamiseks ühinema. See annab kindluse tuleviku suhtes.