14. november 2000 kell 22:00

Presidendiga Saksamaal kaasas

Otse pidulikult vastuvõtult Stuttgardi lennuväljal sõidab president politseimootorratturite saatel DaimlerChrysleri autotehasesse, mis on Lennart Meri riigivisiidi esimene peatuskoht. Peale selle, et firma on Neeme Järvi Detroidi sümfooniaorkestri suursponsor, mis loob Eestiga otseseose, on tegemist Euroopa ühe suurema (aastakäive 90 Eesti riigi eelarvet) ja edukaima firmaga.

?Kui me otsime oma Nokiat, peame vaatama, kuidas teised Nokiad elavad,? ütleb ASi Silberauto juhatuse esimees Väino Kaldoja, lisades, et on presidendiga kaasas paljuski sellepärast, et külastatakse tema tööandjat.

President saab S-klassi Mercedeste tootmisliinil personaalse ringkäigu ? ärimehed ja ajakirjandus hoitakse kindluse mõttes peenemast protsessist eemal. Tänukõnes ütleb Meri, et mersu on armastatuim auto ka Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis.

Edasi lähevad äridelegatsiooni ja presidendi teed lahku, et taas ristuda visiidi kõrghetkedel ? auvahtkonnaga tervitusel Saksa Liitvabariigi presidendi Johannes Rau palees, ärimeeste toetusel Berliini viidud Eesti kunsti näituse avamisel, kus on kohal ka Saksa välisminister Joschka Fischer, või Mecklenburg-Vorpommerni peaministri Harald Ringstorffi õhtusöögil luksuslikus Radissoni hotellis.

Ärimeeste ülesanne visiidil on rõhuda Eesti edunumbritele ja püüda Saksa ärimeestele teadvustada, et Eesti on viimase kümne aasta jooksul Ida-Euroopa üks kiireima majanduskasvu ja IT arenguga riike. President omakorda toonitab igas oma kõnes, et Saksa investeeringud Eestisse ? alla kolme protsendi kogusummast ? on liiga väiksed nii suure riigi jaoks.

?Saksamaa on suur ja firmad on suured, Eesti-sugust väikest maad lihtsalt ei märgata,? ütleb rahandusminister Siim Kallas. ?Nii on meie esimene eesmärk äratada võimalikult suurt tähelepanu ja öelda, et nii mõnigi asi on meil mitte sugugi kehvem.? Kallase sõnul koges ta veel üsna hiljuti, et Berliinis peab sularaha ligi olema, sest paljud kaubamajad ja restoranid ei tunnista krediitkaarti.

Presidendi esinemiste ajal kipub ikka mõni mikrofon streikima, Adloni luksushotellist Brandenburgi värava kõrval pole võimalik e-kirja saata ning mobiilside kvaliteet pealinnas Berliinis on sama hull kui Eestis ?pikkade juhtmete? kadumise algpäevil. ?Eks see on investeeringute kokkuhoid, jaamu on hõredalt,? seletab EMT tehnikadirektor Tõnu Grünberg erilise üllatuseta. Samas ütleb ta, et Saksamaal on nii IT kui telekommunikatsiooni alal väga võimsaid firmasid, kellelt on palju õppida ja kellega heameelega koostööd teeks. Grünbergi sõnul on tema üks eesmärke teha reklaami Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtjate liidule ITL, mille kaudu koostöö soovija saab ühenduse kõigi Eesti selle ala firmadega.

?Eesti renomee kannab välja, peab ainult ise rohkem mööda maailma käima,? kinnitab Grünberg, kelle sõnul pole ?probleem info puuduses, vaid selles, et seda ei otsita?.

?Alati võiks aktiivsem olla,? tõdeb ka Kallas, lisades samas, et väiksematele firmadele, kes võib-olla rohkem kontakte vajaksid, käib presidendiga kaasasõitmine üle jõu. Riigivisiidil Indiasse oli see summa näiteks 60 000 krooni, Saksamaa sõit tuli veidi vähem kui poole odavam.

Kokku peetakse kolm Eesti-Saksa majandusseminari. Enim huvitab sakslasi Eesti maksusüsteem, mida Lennart Meril soovitatakse kohtumisel liidukantsler Gerhard Schröderiga jutuks võtta. Presidendi pressiesindaja Epp Alatalu sõnul oligi teema kõneks olnud. Niisamuti kui Saksa valitsuse kava toetada stardikapitaliga keskmisi ja väikese suurusega ettevõtjaid, kes oleksid huvitatud Eestisse investeerimisest.

Konkreetselt tunneb Saksamaa huvi Eesti Äriseadustiku WAP- ja internetiväljundiga infosüsteemi vastu, mille kohandatud testversioon on plaanis juurutada Schleswig-Holsteini liidumaal. ?Saksa riigis nagu teistes suurtes riikides pole võimalust olnud sellise modernse infosüsteemi loomiseks,? räägib Tiit Vapper süsteemi loonud firmast Reaalsüsteemide AS. ?Ettevõtlus- ja seadusandlik kultuur on palju vanem ja uue infosüsteemi loomiseks on vaja tohutult kulutada. Eesti on väike ? saame paremini katsetada ja reaalse tulemuse kiiremini kätte.?

Et Berliinis sadamat ei ole, seob Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann oma lootused visiidi teise poolega, kui presidendi delegatsioon siirdub Wismarisse ja Rostocki. Kuna seminaridel on osalejate kohta info olemas, ?võetakse lihtsalt nööbist kinni ja aetakse oma äri,? ütleb Rasmann. Üldiselt on aga ülesanne ?tekitada mingi foon?.

Fleesensees tekitas foonile, kus tooni andsid Eesti edunumbrid, kontrasti Saksa firma presentatsioon, mis järgnes videole Eesti küütlevatest uusehitistest ja mobiilidega kõnelevatest inimestest. Firma tegutseb jäätmekäitluse alal ja illustreerib oma esinemist piltidega prügimägedest ja nende asukatest.

Veel tuntakse saalis huvi, kas Eesti peab oma erilisuse juures tingimata muust maailmast erinema ka kella keeramise osas.

Konkreetne huvi on Fleesensees biotehnoloogia ja jahisadamate vastu, millele Eesti poolt ei olnud kedagi vastu panna. Samas ütlesid Saksa ärimehed, et huvitav oli ka ülevaade Eesti majandusest. Kuna tegemist on endise Ida-Saksa liidumaaga, on probleemid sarnased.

Spordirõivaid tootva Ilves-Extra nõukogu esimees Arvo Kivikas tõdeb, et alati ei peagi konkreetse koostööni jõudma. ?Vaja on ennast üldiselt tuulutada ja ringi vaadata,? ütleb ta, ehkki varasematest kaasasõitmistest riigivisiidile Jaapanisse ja Itaaliasse oli tal oma äri jaoks päris reaalne kasu.

?Sain palju paremad lepingud,? ütleb Kivikas. ?Koos presidendiga riiki sisse sõitmine annab partneriga rääkimiseks parema positsiooni.?

Peale selle hindab Kivikas kõrgelt äridelegatsiooni omavahelisi sidemeid. ?Sellise visiidi käigus on võimalik tutvuda mitmete tegijatega ja sealtki tuleb omavahelist koostööd.?

Hetkel kuum