• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulevikutehnoloogiad viivad interneti õhku

    Kui traditsioonilisel viisil enam ei mahu, leitakse uus tehnoloogia, mis õhu kaudu rohkem infot edastab, ennustab raadioseadmeid paigaldava 3K Grupi tegevdirektor Toomas Kadarpik. Viimasel ajal on aina rohkem telekommunikatsioonifirmasid hakanud pakkuma traadita Interneti püsiühendust, lubades varsti sellele ka telefoniteenuse lisada.
    Traadita võrke on üldiselt kahte liiki: punktist punkti ehk point-to-point lahendused, mis ühendavad näiteks kaks kontorit või maja, ja kohalik raadiovõrk, mis levib ühe hoone ulatuses igal pool. On ka kolmas võimalus, mida pakuvad internetiteenuse pakkujad ? nn multipoint-ühendus tugijaama ja paljude kasutajate vahel.
    Punktist punkti traadita sidet saab tellida ka nn raadiointerneti pakkujalt. Sel juhul on teenusepakkujal tugijaam, mille ümber asuvad kliendid peavad tavaliselt olema nähtavuspiirkonnas ja piisavalt lähedal. Raadiovõrk kontoris ehk Wireless LAN sobib aga büroodesse, kus on palju liikuvaid töökohti või on vajadus kiiresti laieneda.
    Tallinnas saab kesklinnas valida mitme raadiolingi pakkuja vahel, nende mastid asuvad enamasti kesklinna kõrghoonete katustel. Tervet linna ei kata veel ükski Internetioperaator. Keskmise suurusega või väikeettevõte peab asuma sobivas kohas ja rentima seadmed, mille teenusepakkuja paigaldab. Tavaliselt maksab raadiointernet üle tuhande krooni kuus, järgmisest aastast on oodata ADSLiga konkureerivaid hindu. 3K Grupi tegevdirektori Toomas Kadarpiku sõnul on raadiointerneti pakkumine tunduvalt riskantsem kui tavaline internet traatipidi. ?Raadiovõrgus oleneb väga palju võrgu disainist,? arvab Kadarpik. Traadita interneti puhul on raskem ka tagada püsiva kvaliteediga sideühendust, kui kasutajaid ettenähtust rohkem koguneb.
    Nn mobiilne internet ehk raadio teel võrk näiteks sülearvutiga ringiliikujale piirdub praegu veel mõistliku hinnaga tehnikaga kontori piires. Majast väljaspool on levi vähe. Tugijaam sellises firmas paigutatakse igale korrusele. Näiteks arvutifirmas Helmes on tugijaamad maja sees, kuid nädalavahetustel saab autoga parklasse sõites töötaja oma sülearvuti andmebaasi sünkroniseerida majasse minemata. Kaugemale aga levi ei ulatu.
    Kontorit katva mobiilse raadiovõrgu saab väikefirma minimaalselt 10 000 krooni eest. Selle hinna sees on üks tugijaam ja võrgukaart. Igale arvutile maksab võrgukaart 3000?4000 krooni. Suuremas firmas, kui vaja võimsamaid tugijaamu, saab arvestada 20 000kroonise investeeringuga igal korrusel paiknevasse tugijaama. Kokkuhoiu aga saab ettevõte paigalduselt: kaablivõrku peab tavaliselt enne remonti välja ehitama, raadiovõrgu saab töökorda aga mõne tunniga ja spetsialisti abita. Uute töötajate jaoks pole vaja tekitada lisapistikuid või kaableid juurde vedada, vajadusel saab aga lisada tugijaamu, kui kasutajate arv liiga suureks läheb. Mõne tugijaama rivist välja langemisel kasutajad midagi ei märka ? võrk jätkab tööd. Side on salastatud juba raadiovõrgu tehnoloogia algusest peale, kuna eetrist saab kõike lihtsalt pealt kuulata.
    Punktist punkti suunatud traadita sidega võib kontori ühendada kas eraldiasuva harukontori või internetiühenduse pakkujaga. Kahe maja vahele võib paigutada raadiolingi 300 meetri kuni 30 kilomeetri kaugusele. Hinnad võivad sellisel ühendusel kujuneda 40 000?400 000 kroonini. Nn Helmese Internet ehk üldkasutatav raadiointernet on Toomas Kadarpiku sõnul samuti juba võimalik. ?Põhjamaades liigutakse juba sinnapoole,? räägib ta. ?Näiteks Rootsis otsitakse selleks üleriiklikke sagedusi, nagu eelmisel sajandil otsiti televisioonijaamadele.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
LHV sisering müüs aktsiaid
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Finantsinspektsiooni andmetel on mitmed LHV Groupi siseringi töötajad aktsiaid müünud. Suurima koguse müüs LHV Groupi juht Madis Toomsalu.
Urve Palo lahkub Novoloto tegevjuhi kohalt
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Endine mitmekordne minister Urve Palo teatas, et lahkub 15. detsembrist kasiinotehnoloogia kontserni Novomatic AG kuuluva OÜ Novoloto tegevjuhi kohalt ning alustab tööd juhtimiskoolitajana,
Artem Umanets RIA.com Marketplaces’st: Eluaseme hinnatõus pole lihtsalt „seebimull“
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?
Eluaseme hinnad kasvavad kõigis Balti riikides. Ukrainas äri ajava ning kinnisvaraeksperdina tegutseva Eesti IT-ettevõtte RIA.com Marketplaces juhatuse esimehe sõnul tõusevad hinnad ka jätkuvalt. Millistes riikides on hinnatõus kõige suurem olnud? Millised on hirmud tuleviku ees? Ja kas tasub oodata „seebimulli“ lõhkemist?