Inetu radiaatori võib puitkattega varjata

Siinsetes koduinterjöörides ei ole küttekehade katted veel eriti levinud, nenditakse radiaatorikatteid importivast firmast AS EH Arhdisain.

?Alates sügisest oleme hakanud seda Rootsis valmistatavat toodet vahendama Eesti ostjaskonnale. Põhiliselt tunnevad huvi erakliendid, kes sisustavad või remondivad kodu,? nendib ASi EH Arhdisain projektijuht Ahti Viljaste.

Toote põhimõte on lihtne. Radiaatorit varjab punutud põhjaga puitraam. Magnetitega ühendatakse puitraam distantsklotsidele, mis on monteeritud seina külge. Distantsklotside maksimaalne kaugus seinast on 20 cm ja seda saab ise reguleerida.

Praegu müügil olevad radiaatorikatted on valmistatud kas männipuidust või MDF materjalist, viimast saab värvida just seda tooni, nagu toa üldmuljega sobib. Töödeldud puitraam- ja sõrestik on niiskuskindlad.

Radiaatorikatteid toodetakse põhi- ja lisakomplektidena. Põhikomplekti suurimad mõõtmed on kas 725× 943 või 820×848 mm. Laiust saab reguleerida lisakomplektide juurdepaigutamisega.

Lisaks puitsõrestikuga raamile on soovitav radiaatori katmiseks juurde osta ka otsakomplektid, mis varjavad küttekeha külgedelt. ?Otsakomplektid aitavad radiaatorikatetel sulanduda interjööri. Eriti sobilik on otsakomplektide kasutamine lühikeste kardinate puhul. Seinakomplektide kõrguse või laiuse kohandamine on lihtne. Selleks vajate ainult saagi,? selgitab Ahti Viljaste. Raami liistudesse freesitud sooned ja nurgad peidavad saagimisel tekkivaid ebatasasusi. Lisaks saele läheb monteerimisel tarvis ka klamberpüstolit. Kui küttekeha ei paikne aknalaua all, läheb vaja ka ülemist katet.

Soojuskadu küttekehade katted praktiliselt ei põhjusta. ?Tootjad väidavad, et protsendiliselt pole võimalik radiaatorikatte mõju ruumi temperatuurile välja tuua,? ütleb Ahti Viljaste.

Eriti hästi sobivad puitvõrguga radiaatorikatted ruumi, kus on kasutatud naturaalseid materjale ning kus on palju avarust ja valgust.

Autor: Kateriin Leini