10. detsember 2000 kell 22:00

Standardite sarnasus lihtsustab ülesannet

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele peavad lähema paari aasta jooksul paljud suured tööstusettevõtted juurutama ISO 14 001 standardile vastava keskkonnajuhtimissüsteemi. Esmapilgul üpris keeruline ülesanne võib osutuda üllatavalt kergeks neile ettevõtetele, kel on olemas ISO 9000 kohane kvaliteedijuhtimissüsteem.

Kuna mõlemal standardisarjal on samad juhtimissüsteemi põhimõtted, saavad ettevõtted kasutada keskkonnajuhtimissüsteemi alusena juba olemasolevat ISO 9000 standardisarjale vastavat juhtimissüsteemi. Sarnased on ka dokumendiohje, toimimisohje, juhtimissüsteemi auditeerimine, kontroll- ja korrigeeriv tegevus ning koolitus.

Erinevalt kvaliteedijuhtimissüsteemist, mis tegeleb ainult tarbija vajadustega, on keskkonnajuhtimissüsteem määratud rahuldama väga laia osaliste ringi vajadusi ning kogu ühiskonna üha tugevnevat pürgimust keskkonda kaitsta. Seetõttu on ISO 14 000 standardisarjas täpsemalt sätestatud suhtlemine huvigruppidega ning vastutus. Samuti on hõlmatud valmisolekut hädaolukordadeks, detailseid ja võimaluse korral kvantitatiivseid tegevusnõudeid ning on nõutud huvigruppide arvamuse arvestamist keskkonnapoliitika väljatöötamisel.

ISO standarditele omaselt on süsteemi juurutamise eelduseks tippjuhtkonna aktiivne kaasamine protsessi. Tippjuhtkonna ülesanne on välja töötada ettevõtte keskkonnapoliitika, mis peab muu hulgas käsitlema pidevat täiustamist, saastamise ärahoidmist ja vastavust asjassepuutuvatele keskkonnanõuetele ja õigusaktidele.

Pärast keskkonnapoliitika väljatöötamist tuleb alustada planeerimisega: koostada ajakava, eelarve, määrata vajalikud inim-, materiaalsed ja finantsressursid ja vastutus ning, kui osutub vajalikuks, kaasata ettevõtteväliseid eksperte või konsultante.

Järgmiseks tuleb süstematiseerida ettevõttes olemasolev keskkonnaalane informatsioon ja tegevused: teha loetelu asjassepuutuvatest keskkonnanõuetest ja õigusaktidest, dokumenteerida olemasolevad keskkonnajuhtimistavad ja -protseduurid, teha kindlaks ettevõtte süsteemide funktsioonid ja tegevused, mis võivad keskkonnategevuse tulemuslikkust soodustada või takistada.

Tuginedes eelmises etapis kogutud infole tuleks kindlaks teha olulised keskkonnaaspektid, nagu müra, emissioonid, jäätmete tekitamine, energia kasutamine jne. Keskkonnaaspekte analüüsides tuleb kindlaks teha nende mõju keskkonnale ja aspektid, mida ettevõte saab kontrollida või mõjutada. Mõjutatavate või kontrollitavate aspektide alusel määrab ettevõte oma keskkonnaeesmärgid (nt õigusakti nõuete täitmine). Viimaste alusel tuleb püstitada konkreetsed ülesanded, mida on tarvis täita selleks, et eesmärgid etteantud ajapiirides saavutataks.

Eesmärgid ja ülesanded peab koondama keskkonnajuhtimiskavasse, mis määratleb üksikud tegevused tähtsuse järjekorras ning tegevuste läbiviimise ajakavad, vajalikud ressursid ja läbiviijate õigused ja kohustused.

Keskkonnajuhtimiskava peab olema dünaamiline ning seda tuleks regulaarselt läbi vaadata ja hinnata, et see vastaks muudatustele ettevõtte eesmärkides ja ülesannetes.

Pärast keskkonnajuhtimissüsteemi integreerimist üldjuhtimissüsteemi võib firma kindlalt tulevikku vaadata, omades konkurentsieelist või ressursside paigutust, kus nad annavad suurimat majanduslikku ja keskkonnaalast kasu.

Autor: Aarne Kümnik

Hetkel kuum