• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL ? huvigruppide klubi

    Esmapilgul võib tunduda imelik, kuidas ühesse ja samasse sündmusse võidakse suhtuda nõnda vastukäivalt, nagu praegu juhtus Nice?i tippkohtumise puhul.
    Kui Euroopa Liidu (EL) väiksemad liikmesriigid pidasid seda ebaõnnestunuks, väites, et suurriigid sõitsid neist teerulliga üle, siis kõik kandidaatriigid, kes ju samuti on väikeriigid, ei olnud kohtumise kiitmisel sõnadega kitsid. Ent asjasse lähemalt süüvides ei paistagi selles midagi imelikku.
    Kõrvalt vaadates võiks arvata, et ELi tippkohtumistel aetakse Euroopa asja ja mõeldakse üldeuroopalikult.
    Pärast Nice?i tekib aga vägisi küsimus, kas saab üldse rääkida ühtsest Euroopast, kui seal on nõnda palju vastakaid huve, mille väiklane kaitsmine hägustab üllaid eesmärke. 15 riigi tippkohtumine, mis pidi looma eeldused 27 riigiga ELi ladusaks tegevuseks, kujunes küll rohkem omavaheliseks kemplemiseks, kus visioonidele jäi vähe ruumi.
    Kõige teravamalt lõi Nice?is lõkkele suurte ja väikeste riikide vastuolu, kuna suurriigid pöörasid võimuvahekorra armutult enda kasuks. Ausa vahekohtuniku rollis olnud Prantsusmaa president eelistas ministrite nõukogus häälte jagamise kõigis ettepanekutes oma ja teiste suurriikide huve.
    Ei puudunud palju, et Belgia ja Portugali esindajad oleksid kohtumiselt minema marssinud, kuid lõpuks neile tehtud väikesed mööndused jätsid nad siiski paigale.
    Mulle meenub hiljutisest jutuajamisest ELi võimukoridore hästi tundva Soome Metsaliidu osakonnajuhataja Claes von Ungern-Sternbergi lause: Soome, nagu Eesti seisukohalt oli ELi astumine paratamatu samm, kuid see ei teinud elu sugugi lihtsamaks, sest väikeriigil muutub seal oma huvide eest seismine järjest raskemaks.
    ELi sees käib pidev liitlaste otsimine. See seletab ka, miks näiteks varem paljukiidetud Põhjamaade ühtsus on ELis oldud viie aasta jooksul muutunud pea niisama mõraseks, nagu äsja Vilniuses Balti ühtsus. Rootsi kurdab, et teised Põhjamaad ei mõista ega toeta tema taotlusi ELis. Soome hoidvat meelsamini kokku Belgia, Hollandi ja Luksemburgiga ning euroskeptiline Taani püsivat sama skeptilise Suurbritannia kiiluvees. Muuseas, Põhjamaade peaministrid püüdsid Nice?is ühise hommikusöögiga taas heisata ühtsuslippu, aga see jäi põhiliselt deklaratsiooniks.
    Valdkonniti on riikide huvipiiride kulgemine selgesti jälgitav. Prantsusmaal kui ELi asutajaliikmel oli eluküsimus säilitada ministrite nõukogus tasakaal Saksamaaga, kelle rahvaarv on taasühinemise tulemusena 20 miljoni võrra kasvanud, mis eeldaks rohkem hääli. Brittide ja itaallaste toel prantslased oma eesmärgi ka saavutasid.
    Selged leerid olid enamusotsuste laiendamise võitluses. ELis on veel 70 valdkonda, kus riigid saavad panna veto.
    Vaidlus käis veto kaotamisest 50-s, kuid oma huve kaitsnud riikide vastuseisu tõttu õnnestus see kaotada ainult 23 vähemtähtsamas. Enamusotsuste laiendamist ehk ELi juhtimise paindlikumaks muutmist pooldasid Saksamaa, Itaalia, Soome, Belgia ja Holland.
    Vastu olid teatud valdkondades oma huve kaitsvad Suurbritannia (maksu- ja sotsiaalpoliitika), Rootsi (maksupoliitika), Prantsusmaa (kaubanduspoliitika, finantsteenused), Hispaania (arenguabi).
    Tegelikult ei maksa eelöeldut üldse traagiliselt võtta. Tegemist on Euroopa eliitseltskonnaga, mis on loonud oma rikaste riikide klubi ja soovib kehtestada seal niisugused mängureeglid, mis tagaks neile otsustamisõiguse ka kaks korda suuremas ja palju vaesemas seltskonnas.
    Kandidaatriike huvitab hetkel sinna klubisse pääsemine rohkem kui klubi sisekorra reeglid, selles mõttes täitis Nice nende lootused. Nad said kindlaid laienemislubadusi ning pole kahtlust, et ELi järgmine eesistujamaa Rootsi teeb kõik temast sõltuva, et need lubadused märksa konkreetsemaks muutuksid.
    Arvatavasti alles siis, kui ollakse juba ELi täieõiguslik liige, tärkab uutel riikidel märksa suurem huvi klubi sisemise tegevuse vastu. Siis valitakse uus taktika ja algab liitlaste otsimine, kes valitakse lähtuvalt sellest, kas tahetakse jõuda tuumikriikide sekka, kes asuvad looma Euroopa ühendriike, või hakatakse brittide ja taanlaste kombel võitlema rahvusriikide tugeva ühenduse nimel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Oleg Gross: "Ei uskunud, et turumajanduse tingimustes sellist asja näen" Kallis elekter võib tuua äride sulgemisi
Suurettevõtja Oleg Grossi sõnul on energia hinnatõus täiesti katastroofiline ning võib päris paljudele ettevõtetele saatuslikuks saada.
Suurettevõtja Oleg Grossi sõnul on energia hinnatõus täiesti katastroofiline ning võib päris paljudele ettevõtetele saatuslikuks saada.
Õiged lahendused jäävad sündimata liiga ettevaatlike tellijate tõttu
Riigihanke formaat ei võimalda pakkujal välja käia parimat lahendust ning pakkumised võivad hoopiski jääda tegemata, kuulb saatest „Lavajutud“.
Riigihanke formaat ei võimalda pakkujal välja käia parimat lahendust ning pakkumised võivad hoopiski jääda tegemata, kuulb saatest „Lavajutud“.