Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Iga finantsasutust pole vaja allutada eriregulatsioonile

    Balti Investeeringute Grupi (BIG) ilmutatud huvi (?Finantseerimisasutuste staatus seadustes pole selge?, BNS 12.12.; ?Finantseerimisasutuste tegevus kontrollimatu?, ÄP 13.12.) enda tegevusvaldkonna põhjalikumaks reguleerimiseks Eesti seadustes ning allutamiseks finantsjärelevalvele tundub esmapilgul vägagi tervitatav. Samasugust initsiatiivi on aegajalt ilmutanud ka liisinguga tegelevad äriühingud.
    Huvi tagamaa on samuti arusaadav: allutatus rangemale regulatsioonile ja järelevalvele vähendab riske ning seega muutub raha sisselaenamine odavamaks.
    BIGi jaoks on probleem eriti terav, sest erinevalt enamikust liisinguga tegelevaist äriühinguist puudub BIGil usaldusväärne ?emapank?, kes saaks teda raha hankimisel abistada ? laenata ise või anda laenule garantii.
    Paraku ei tunne muude riikide õiguskorrad liisinguga tegelevate äriühingute ning nn laenukontorite allutamist finantsjärelevalvele ning põhjalikele eriregulatsioonidele. Eriregulatsioonid ning järelevalve on eelkõige vajalikud äriühingute suhtes, kellele avalikkus (s.o piiramata klientide ring) usaldab oma vara, nt krediidiasutused, investeerimisfondide valitsejad, väärtpaberidiilerid, kindlustusseltsid. Ülejäänud isikud, sh laenukontorid ja liisinguga tegelevad äriühingud, on allutatud rangematele nõuetele siis, kui nad soovivad nt avalikkuselt kapitali kaasata võlakirja- või aktsiaemissioonidega.
    BIGi nõukogu liikme Vahur Volli väitega, et krediidiasutuste seaduses ei ole üheselt lahti kirjutatud finantseerimisasutuse mõistet, ei saa nõustuda. Finantseerimisasutuse mõiste on antud krediidiasutuste seaduse § 5: ?Finantseerimisasutus on käesoleva seaduse mõistes äriühing, mis ei ole krediidiasutus, kuid mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on osaluste omandamine ning ühe või mitme käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 2?14 loetletud tehingu tegemine.?
    Sellest definitsioonist seadus enam täpsemaks minna ei saa. Küsimusele, kas tegemist on äriühingu peamise ja püsiva tegevusega, annab vastuse pädev haldusorgan (nt eluasemelaenu intresside tulumaksust mahaarvamise korral maksuamet) või kohus.
    Voll leiab, et laenufirmadele (ilmselt on mõeldud peamiselt laenude andmisega tegelevaid finantseerimisasutusi) tuleks kehtestada samalaadsed nõuded ja kontroll, nagu on kommertspankadel. Paraku on igasugune järelevalve teostamine kallis, riigi ressursid aga piiratud. Seetõttu tuleb hoolikalt kaaluda, millistes valdkondades on järelevalve enam põhjendatud, ning teha valik. Iga avalikkusele finantsteenuseid (olenemata teenuse liigist) pakkuva äriühingu allutamine eriregulatsioonile pole põhjendatud. Laenuvõtjat ei huvita selle äriühingu (laenuandja) tegevuse reguleeritus ja järelevalve teostamine tema üle. Sel põhjusel pole eraldi regulatsiooni kehtestatud ja järelevalvet loodud ka liisingufirmadele.
    Eesti seadused ei keela äriühingutel avaldada enda kohta rohkem teavet, kehtestada sisemisi rangemaid reegleid ning neid järgida jne. Kuigi BIGi tegevusele de jure pole midagi ette heita, siis selmet deklareerida oma huvi olla allutatud järelevalvele, võiks BIG registreerida oma võlakirjaemissioonid väärtpaberiinspektsioonis. Avaliku emitendina alluks BIG väärtpaberijärelevalvele, mis annaks suurema kindluse nii võlausaldajatele kui võimalikele välispartnereile. Arvestades Eesti Panga ja valitsuse plaani muuta ühendatud finantsjärelevalve turuosaliste finantseeritavaks, oleks kirjeldatud variant BIGile ka odavam.
    Safrani ja EAG Autokeskuse laadseid püramiidskeeme tuleb aga ikka ette. Loota, et petturid maailmast kaovad, on naiivne.
    Selliste skeemide ohvriks langemist aitab vältida ainult inimeste kõrgem teadlikkus. Ei finantsjärelevalve ega politsei suuda inimesi nende kergeusklikkuse ja ahnuse eest kaitsta. Küll aga on võimalik inimestele selgitada elementaarset tõde, et kõrgem tootlus eeldab ka kõrgemat riski ning valides kõrgema riskiga tooteid tuleb endale eriti täpselt selgeks teha, milliseid riske endale sellega võetakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.