Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti on arenenud ja majanduslikult vaba
Lahkuval aastal jõudis Eesti esmakordselt arenenud riikide hulka ? ehkki küll nimekirja viimasena, aga ikkagi. Eesti edestas majandusvabaduse poolest Soomet ja Rootsit, rääkimata Lätist-Leedust ja Kesk- ning Ida-Euroopa riikidest.
Äripäeva toimetus on veendunud, et 2000. aasta oli Eestile väga edukas. See lubab uuel aastatuhandel optimistlikult jätkata.
Eesti-taolise väikeriigi kiireks kasvumootoriks on ja jääb eksport.
Selle aasta kümne kuuga suurenes Eesti eksport 52, mis näitab meie ettevõtjate läbilöögivõimet maailmaturul. Aga ka seda, et Eestisse tehtud välisinvesteeringud on lõpuks hakanud tootma ekspordiks.
Dollari kursi tõus on mõju avaldanud kõige rohkem neljandikule ekspordimahust, märksa olulisem tõus on tulnud stabiilsel ELi suunal.
Aasta lõpuks avanes tänuväärt konkurents sideturul, mis viis sidekulud tublisti alla. Endiselt toimib halvasti konkurents panganduses ja kütuseturul. Seevastu niisugust uute kaubanduskeskuste buumi nagu aastal 2000 vaevalt et näeb.
Tarbija ostujõud on kasvanud, samas aheneb salakaubanduse ja piraatluse mängumaa.
Börsiinvestoreid meil ja mujal see aasta ei rõõmustanud. Tallinna börs tõusis aastaga vaid 9, sedagi peamiselt aasta alguses, kui 2000 ettelöömisega maailm kokku ei varisenud. ?Listitud? ettevõtete arv Tallinna börsil vähenes.
Valitsuse tegemiste poole pealt tuleb tunnustada Narva Elektrijaamade, Eesti Raudtee ja ASi Tallinna Vesi erastamist. 2001. aasta riigieelarve võeti vastu riigimehelikult konservatiivne ? laristamise ajad on (jäädavalt?) möödas.
Äärmiselt vajalikud, kuid rahva põhimassi hulgas kahjuks ebapopulaarsed otsused on viinud valitsuse usaldusreitingu enneolematult madalale. Kuid õiged põhimõtted ei jää üldpoliitilise kasumita.
Ja muidugi juba eelmisel aastal vastuvõetud ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastus. Viimane on viinud Skandinaavia ärijuhid mõttele, kas poleks otstarbekas tootmine Eestisse üle tuua.
Valitsus ei suutnud paigast nihutada haldusreformi, ei ühendanud sarnaste funktsioonidega ministeeriume, nagu teede- ja side-, põllumajandus- ja majandusministeerium. Valitsus ei julge üle minna tasulisele kutse- ja kõrgharidusele, ehkki praeguse olukorraga pole rahul mitte keegi.
Samas näitas valitsus üles edumeelsust e-valitsuse (laiemalt: e-halduse) käivitamisega. Tagasi lükati ettevõtjat ja töötajat sotsiaalmaksu tõusuga lisakoormav pensioni II sammas.
Oli hea aasta, aga see lõpeb. Märgid näitavad, et uus võib tulla veelgi parem. Seega on uue ettevõtmisega alustamiseks või senise laiendamiseks parim aeg.