Haigekassa juhi palk tõusis ligi kolm korda

Haigekassa nõukogu otsus tõsta tema palka seniselt 14 000 kroonilt kuus 36 000 kroonile tuli Maris Jessele ta enda sõnul üllatusena.

Avalike suhete konsultandi Kaja Tampere väitel oli Jesse ise küsinud uueks palgaks 30 000 krooni. Nii suurt palgatõusu põhjendas Tampere juhatuse liikmete vastutuse määra suurenemisega Eesti Haigekassa seaduse jõustumisel. ?Nad vastutavad nüüd kõige eest koos oma saba ja sarvedega,? ütles ta. Esinduskulusid ja preemiaid töötasule Tampere kinnitusel ei lisandu. Ligi poolteist miljonit krooni, mis nüüd Haigekassa neljale juhatuse liikmele aastas senisest enam peab maksma, tuleb tema väitel majanduskulude arvel ja raviteenuste raha selleks ei kulutata. ?Eks asutus peab nüüd paberi- ja muid kulusid kokku hoidma,? märkis Tampere.

Kuni Eesti Haigekassa moodustamiseni ravikindlustusnõukogu juhtinud onkoloogiakeskuse peaarst Indrek Oro ütles, et Haigekassa juhi vastutus pole põrmugi väiksem kui umbes sama suurt, üle nelja miljardi krooni suurust eelarvet käsutava Eesti Energia juhi oma, kuid palk jääb ikka veel oluliselt alla. Ka oli ta seda meelt, et kogu riigi ravikindlustusraha kasutamist juhtiv isik ei pea teenima vähem Tallinna linnapeast, kelle palk ilma esinduskuludeta on 29 500 krooni.

Oro tunnistas, et Jesse uus palk on tervishoiusektori kohta tavatult suur ja Eesti üldise olukorra foonil võib tunduda ebaõiglane, kuid on tema hinnangul kooskõlas vastutuse määraga. ?Usun, et sellised palgad panevad Haigekassa juhtidele tugeva surve altpoolt,? leidis ta.

Magdaleena Haigla peaarst Peeter Mardna ütles, et ehkki tema kuutasu on ligi kolm korda väiksem, ei pea ta Haigekassa juhatuse liikmete uusi palku liiga kõrgeks. ?Pigem on mujal suur alamaksmine,? märkis ta.

Umbes sama suurt palka saab raviasutuste juhtidest praegu vaid Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Jaanus Pikani. Mardna sõnul on suurem häda selles, et Haigekassa nõukogusse ei kuulu meditsiinis tegevaid isikuid, kes oleksid võimelised ka raviteenuste osutajate huvisid kaitsma.