Tuleb nõuda õiglast töötasu

Euroopa sotsiaalhartas sisalduvad põhilised õigused töö- ja sotsiaalvaldkonnas jõustusid Eesti Vabariigis 2000. aasta kevadel. Osaliselt olid need meile juba ammu tuntud. Kuigi meie parlament ei ratifitseerinud kõiki Euroopa sotsiaalhartas töö- ja sotsiaalvaldkonnas sisalduvaid õigusi, arvan et see oli positiivne samm meie riigi põhiõiguste arengus.

Euroopa sotsiaalharta kaks õigust ? õigus väärikale kohtlemisele töökohal ning õigus oma töö eest saada õiglast palka ?täna veel meie riigis ei kehti. Kuid nimelt ka need õigused on hädavajalikud normaalse töösuhte loomisel. Samas ratifitseeriti riigikogus problemaatiline ja vaidlusalune võrdse kohtlemise artikkel.

Ametiühingute Keskliit peab ebapiisavaks, et meil soovitakse vaid meestele ja naistele võrdset palka võrdväärse töö eest ? nõuda tuleb ka õiglast palka! Mida tähendab õiglane palk? Õiglaseks loetakse palka, mis moodustab vähemalt 60 protsenti riigi keskmisest palgast. Momendil võiks Eestis olla õiglaseks kuupalgaks ligi kolm tuhat krooni ? rahuldav oleks olukord veel ka siis, kui töötajatest alla viie protsendi saaks sellest madalamat palka. 1999. aasta palgauuringute andmetel aga said 43 protsenti töötajatest palka alla kolme tuhandet krooni ? ligi kümnendik täistööajaga töölistest töötasid ametlikult alampalga eest või said veel väiksemat töötasu.

Mida tähendab väärikas kohtlemine töökohal? Eelkõige seda, et tööandja hoidub töötaja vastu suunatud tegudest, mis on tauni(ta)va, selgelt negatiivse või solvava iseloomuga. Tööandja ei tohi seega avaldada survet ületundide tegemiseks, sundida töötajaid töötama lepinguta ja ümbrikupalga eest. Samuti on keelatud igasugune diskrimineerimine.

Tähtsaimaks õiguseks töötaja jaoks on õigus tööle. Selle õiguse tagamiseks peaks riik oma üheks põhieesmärgiks püstitama täieliku (võimalikult kõrge) tööhõive saavutamise eeldusel, et valitsuse aetav poliitika aitab igati kaasa uute töökohtade loomisele. Kuid valitsus ei ole asunud sotsiaalhartat täitma ka selliste õiguste realiseerimisel, mida riigikogu ratifitseeris ilma mööndusteta.

Töötute armee on kasvanud saja tuhandeni, kuid valitsuse kinnitatud eelarvestrateegia ei näegi ette tööhõive kasvu. 2001. a riigieelarves töökohtade loomiseks ja ettevõtluse edendamise toetuseks planeeritud raha on sümboolne.

Eesti riigis kulub tööturupoliitikale 0,16 SKTst ? kolm korda vähem kui Lätis, üheksa korda vähem kui Rumeenias, kolmkümmend korda vähem kui Soomes. Riik loobus tänavu hädaabitööde rahastamisest, kolmandat aastat on töötu abiraha nelisada krooni, ei suurenenud tööturutoetus ettevõtjale ega ettevõtluse stardiraha. Mõned miljonid lisati vaid töötute koolitamiseks. Rääkides töötajate õigusest õiglastele töötingimustele, pidas valitsus võimalikuks ratifitseerida harta need sätted, mis püstitavad tema ette tähtsa ülesande iganädalase tööaja lühendamiseks. Täna arutatav töö- ja puhkeaja seaduseelnõu suurendaks vastupidiselt harta kohustusele aastas lubatavat ületunnitööd 200 tunnilt 585-le.

Töötajale peavad olema tagatud ka intellektuaalsema iseloomuga õigused, sh õigus saada tööandjalt informatsiooni ja osaleda konsultatsioonidel teda otseselt puudutavates küsimustes. Töötajal on see õigus eluliselt vajalik läbirääkimistel töötingimuste ja palga üle.

Tänu sotsiaalministri ja sotsiaalministeeriumi tublile tööle on valitsus suutnud seda töötajate õigust juba siseriikliku seadusega toestada. Nimelt sätestab juunis vastuvõetud ametiühingute seadus esmakordselt meie oludes töötajate esindusorganisatsiooni õiguse saada tööandjalt informatsiooni majandusaasta põhinäitajatest, olulistest investeeringutest, tööjõule tehtavatest kulutustest, kavandatud muudatustest töökorralduses ja tootmise tehnoloogias, samuti ettevõtte üleminekust teisele tööandjale. Õiguslik alus on loodud, vaja on teha tõsist tööd, et seadust hakkaksid täitma tööandjad, olgu valitsuse või äriühinguna.

Ametiühingud on seisukohal, et ülaltoodud õiguste austamine on eelduseks ametiühingute konstruktiivsele koostööle valitsuse ja tööandjatega.