Sisesuhted mõjutavad firma edukust

Mõned aastad tagasi kinkis õlletootja aastakoosolekust osavõtnud firmatöötajale firma logoga T-särgi, samal ajal nurusid teise firma töötajad firmasümboolikaga pastapliiatseid messiboksis. Ühes firmas ähvardasid töötajad rahutustega, kui firmajuht neile piisavalt teavet ei jaga ning isiklikult ei suhtle, teises firmas toimetab direktor aeg ajalt ise tootmisliini taga ? puhub juttu ja teeb tööd. Ühes firmas saadetakse firma siselehte töötajatele postiga koju ? et ka töötajate pered osa saaksid, teises firmas lõpetatakse siselehe väljaandmine ? lehel polevat mõtet. Erinevad suhtumised, stiilid ja tulemused töös.

Suhtekorralduse üheks rolliks peetakse organisatsiooni filosoofia, väärtuste, mõtlemise ja seisukohtade viimist kõikide organisatsiooni sihtrühmadeni, ka oma töötajateni ja nende perekonnaliikmeteni.

Ameerikas tehtud organisatsioonide sisekommunikatsiooni uuringutest selgub, et hästi informeeritud ja juhtimisse kaasatud töötajaskond on ligi 50% efektiivsem infosulus ja juhtidest ning juhtkonnast kaugel asuvatest töötajatest. Küsitluste tulemusel saadi teada, et kõige rohkem heidavad Ameerika töölised juhtidele ette vähest info jagamist, alluvate sõnumite eiramist, halba suhtlemist ning väheseid isiklikke kontakte töötajatega. Need olid tegurid, mis uuringus osalejate sõnul vähendasid nende motivatsiooni töötada.

Sama suunda kinnitavad ka mitmed Eesti ettevõtetes ja organisatsioonides läbiviidud siseküsitlused. Raha on töötajate jaoks küll tähtis motivaator, kuid väga sageli peetakse rahast hoopis olulisemaks just informeeritust ja head inimlikku suhtlemist.

Levinuim sisekommunikatsioonivahend Eesti ettevõtetes on kindlasti organisatsiooni siseleht. Tavaliselt antakse seda välja kord kuus ning seetõttu on taolise lehe suureks puuduseks värske ja operatiivse info puudumine. Sellisel juhul tasuks mõelda siselehest kui firmafilosoofia ja ideoloogia kujundajast. Võimalusel tasuks siiski praktiseerida operatiivinfot edastava nädalalehe tegemist. Organisatsiooni siselehe juures on oluline meeles pidada, et informatsioon selles oleks tasakaalus. Leht ei tohiks kujuneda juhtkonna propagandakanaliks, vaid avaldaks ka töötajate arvamusi ja seisukohti, samuti teavet spetsialistilt spetsialistile, tööliselt töölisele.

Paljudes Lääne firmades ja eriti avatud suhtlemisstiiliga firmades kasutatakse juhtkonna uudiste edastamiseks regulaarselt ilmuvat juhatuse uudiskirja, mis on hea ühesuunaline infolevitaja ning jätab tavalise siselehe veergudel rohkem ruumi kogu organisatsiooni puudutava info jaoks.

Viimaste aastate kiiremini leviv ja tõhusaim sisemise teabevahetuse kanal on kindlasti intranet. Esialgu võib olla uus suhtlusvahend tehnoloogiliselt keeruline, kuid hästi läbimõelduna saab intranetis tõhusalt infot vahetada.

Stendid ja laualehed on head infokanalid väiksemates firmades, kus lehe tegemine oleks liigne kulu. Efekt töötajate informeerimisel aga vaata, et suuremgi korralikust sisemisest ajalehest. Sisemise suhtluse korraldamisel tasuks kaaluda ka näost näkku ürituste korraldamist ? sisemisi infotunde, infopäevi, regulaarseid koosolekuid, miks mitte ka ühiseid meelelahutusüritusi.

Kui sageli kuuleme oma sõpradelt-tuttavatelt rahulolematust tööandjaga? Kui sageli kannatame ise juhtide usaldamatuse all? Kui sageli võib organisatsiooni halb sisekliima ja töötajate informeerimatus olla ajendiks suuremale kriisile avalikkuses? Kas oskame alati näha meie töötajaskonna motiveeritust meie rahalis-numbrilistes tulemustes?

Minu suhtekorralduspraktikas on organisatsiooni halb sisekliima viinud kuni töötajate streigiähvardusteni ning teises äärmuses selleni, et Äripäeva numbris võtavad kõrvuti lehtedel sõna firma direktor ja asedirektor, kelle nägemus firma arengust on kardinaalselt erinev. See on kriis ? kommunikatsiooni ja avalikkussuhete kriis, mis võinuks olemata olla, kui inimesed oleksid nendes organisatsioonides omavahel suhelnud ja infot vahetanud.

Autor: Kaja Tampere