Inflatsioon kergitab taas pead

Eelmise kuu olulisemaks majandussündmuseks tuleb pidada inflatsiooni olulist tõusu eelmisel kuul. Statistikaameti avaldatud andmete põhjal tõusis tarbijahinnaindeks jaanuaris võrreldes detsembriga 1,3% ehk ühe kuu lõikes viimase kolme aasta kiiremas tempos. Aastase inflatsiooninumbri viis see 5,8 protsendini.

Peamine tegur inflatsiooni kiirenemises oli elektri ja toiduainete kallinemine. Oluline punkt võis siin olla ka tarbija hinnakorvi muutmine, kuna tarbijahinnaindeksi arvutamisel arvestatakse nüüd rohkem leibkonna reaalsete kulutustega.

Kuigi THI kasv oli küllalt üllatav, peaks ma THI kasvamist elektrihinna tõusu tõttu küsitavaks, sest Eesti Energia poolt turule toodud hinnapakettide alusel muutus enamikele vähegi elektrit tarbivatele inimestele jaanuaris elekter odavamaks.

Tarbimise ja inflatsiooni kiirenemist kannustavad aga omalt poolt Eesti heaolu kajastavad majandusindikaatorid ja üha julgemaks muutunud laenuvõtmine. 2000. aasta III kvartali sisemajandusliku kogutoodangu täpsustatud andmed näitasid majanduskasvu aastaseks tõusuks 7%. Arvestades siia juurde Euroopa keskmisest suurema inflatsiooni, tõusis SKT aastaga 11,9%. Samapalju tõusis SKP näitaja ka inimese kohta. Mõõdukalt kiire inflatsioon koos kiire majanduskasvuga aga aitavad Euroopasse pürgival Eestil oma majandusindikaatoreid arenenud riikidega ühtlustada.

Majanduse kiiret kasvu on tagant lükanud töötlev tööstus koos veonduse ja sidesektoriga.

Kuigi suure osa Eesti väliskaubanduse kiirest kasvust andnud Elcoteqi tabas möödunud kuul ebaõnn, kui Ericsson ta allhankijate kohalt ära tõukas, ei tohiks see riigi majanduskasvule eriti mõjuda. Hiina üheks tähtsamaks kaubanduspartneriks muutnud Elcoteq ei paku lihtsalt nii suurt lisandväärtust, et firma käibekasvu pidurdumine võiks Eesti kasvu kärpida.