Parts kritiseeris haigekassa palku

?Ravikindlustuse strateegilised juhtimisotsustused on haigekassa mõjusfäärist väljas ? osaliselt sotsiaalministri, osaliselt valitsuse pädevuses. Teisisõnu ? haigekassa juhtimisotsused piirduvad üldjuhul operatiivjuhtimise tasandiga,? lausus Parts. ?Seega kindlustusele omane vastutuspõhimõte, et kindlustav organisatsioon tagab kokkulepitud makse eest kokkulepitud tingimustel, sh kokkulepitud tähtaja jooksul, ravi ja kannab oma ekslikest prognoosidest tuleneva kahju, haigekassa puhul ei kehti, sest ravitavate haiguste sortimendi otsustab valitsus, kulutatava rahasumma riigikogu ja olulised kvaliteedinõuded ehk n-ö teenusstandardid on kehtestamata.?

Tänane haigekassa nõukogu ei vastuta tema sõnul ka selle eest, kui inimene saab vale ravi ? selle eest vastutab riik, kohalik omavalitsus, haigla ja arst.

Parts jätkas, et ei leidnud seadusest vastust küsimusele, mille eest haigekassa ja siis ka tema nõukogu vastutab. Parts märkis, et sisuliselt on eristamata varaline vastutus ja juhtimisvastutus.

?Eraldi küsimusena tõusetub rikkumise puhul süü tõendamine. Kui konkreetseid kriteeriume süü tuvastamiseks ja süü astmete määramiseks ei ole lahti kirjutatud, siis tuleb lähtuda teoorias tunnustatud üldistest seisukohtadest,? lausus Parts. ?Ammendavat rikkumiste loetelu oleks võimatu anda ja seetõttu on vastutus seotud nõukogu tööülesannete, mille loetelu on seaduses toodud, täitmata jätmisega.?

Haigekassa juhatuse liikmete tasustamine on haigekassa seaduse kohaselt nõukogu pädevuses ning töötasu suurust pole piiratud. Partsi ettekandest selgub, et haigekassa juhatuse liikmele Toomas Palule makstakse lisaks 33 000kroonisele kuupalgale iga kuu pensionikindlustuseks 845 USD (15 000 krooni).

Ühtlasi tegi haigekassa tegevjuht Maris Jesse nõukogule ettepaneku määrata nii Palule kui ka juhatuse liikmele Andres Rannamäele 6000 ? 8000 krooni kuus kompensatsiooni isikliku sõiduauto tööalase kasutamise eest. Jesse kasutab haigekassale kuuluvat ametiautot.

?Üldiselt ma toetan põhimõtet, et riik peab olema võimeline konkureerima tööjõuturul ka palkade osas,? rääkis Parts. ?Murelikuks teeb aga jätkuv suutmatus kujundada ja teostada tulemuslikku personalipoliitikat avalikus sektoris tervikuna.?

Haigekassa juhatuse liikmete töötasu suurust suhtes oli Parts arvamusel, et maksumaksjalt palka saavate isikute töötasu hüppeliseks tõusuks (põhipalk ja lisatasu tõusis tänavu võrreldes eelmise aastaga 2,6 korda ? toim.) peaksid olema selged põhjendused.

?Praegu on peamiseks põhjenduseks toodud ravikindlustuse eelarve suurt mahtu ? 4,4 miljardit krooni. Kahtlemata on see suur summa. Kuid sel juhul tuleks veelgi rohkem maksta näiteks sotsiaalkindlustuse ameti peadirektorile, sest pensionikindlustuse eelarve kulud on kogunisti 6,5 miljardit krooni,? lausus Parts.

?Pean ennatlikuks haigekassa juhatuse liikmete palgatõusu sidumist ainuüksi haigekassa õigusliku staatuse muutumise ning ootamatult selgunud eelarve suure mahuga. Kindlasti on selline otsustus ebaõiglane otseselt valitsussektori kuuluvate juhtide suhtes,? kommenteeris Parts.