Riigihangete tingimused võivad päevapealt teiseks muutuda

?Muutuvad riigihanke piirmäärad ja pakkumiste esitamise tähtajad. Täpsustatud on mitmeid mõisteid, selgitatud on pakkumiste menetlusi ja tehtud valikute põhjendamist. Elektroonilise riigihanke ja hanke maksumuse arvutamise põhimõtted on selgemalt lahti kirjutatud,? selgitas riigihangete ameti peadirektori asetäitja Tom Annikvee.

Tema sõnul tingis esialgse seaduse muutmise asjaolu, et see valmis kiirustades ja muutmise seadus on esimene vigade parandus. ?Seal oli palju vasturääkivusi, mis võinuks praktikas segadusi tekitada,? sõnas Annikvee. ?Näiteks pakkumiste esitamise tähtaeg on asjade ja teenuste ostmisel varasema 30 päeva asemel 14 päeva. Praegu kehtiva seadusega oli kogemus olemas, et nende ostude puhul ei ole mõtet pakkumisi kuu aega kinni hoida.?

Samas võib seesama seaduse muutmise seadus tekitada õigusliku segaduse. Kui president riigihangete seaduse muutmise seaduse väljakuulutamisega hilineb või see ei jõua ilmuda enne 1. aprilli Riigi Teatajas, hakkab kehtima ikkagi riigihangete seadus. Selle järgi on asjade ja teenuste tellimine riigihanke korras kohustuslik juhul, kui nende kogumaksumus aasta arvestuses ületab 50 000 krooni piiri.

Kui muutmise seadus ilmub, muutub sellest järgmisel päeval kehtivaks põhimõte, mille järgi tuleb riigihange teha juhul, kui maksumus ületab 100 000 krooni piiri.

Mööbliga tegeleva Tarmeko Kommerts ASi juhatuse liige Agu Nigul imestas, et uut seadust jälle muutma hakati. ?See sai just uue seadusega selgeks, et kui varem oli võimalus esitada protest või minna vahekohtusse, siis nüüd tuleb minna halduskohtusse. See teeb asjaajamised pikemaks, kulub nii aega kui raha,? ütles Nigul.

Vaidluste lahendamiseks oli uues seaduses ette nähtud vaide (protesti) esitamine, seaduse muutmise seaduse järgi peab riigihangete ametile esitama vaidlustuse. Ametil on seaduse järgi lubatud nende läbivaatamiseks kaasata ka vastava eriala eksperte. Tom Annikvee arvates on ka vaidlustuse läbivaatamine seadusemuutuses paremini kirja pandud.

Arvutite müügiga tegeleva ASi Baltic Computer Systems kliendihaldur Urmas Lorvi oli rahul, kui kuulis, et riigikogu võttis kolmapäeva pärastlõunal vastu riigihangete seaduse muutmise seaduse.

?Umbes kaks kuud tagasi käisin riigihangete ameti korraldatud koolitusel, kus anti ülevaade uuest riigihangete seadusest, mis hakkab kehtima 1. aprillil. Juba siis olid päevakorral paljud muudatusettepanekud uude seadusesse,? ütles Lorvi. Tema sõnade järgi toob uus seadus kaasa rohkem tööd nii riigiasutustele kui ka pakkujatele. ?Praegu oli riigihange kohustuslik, kui summa ületas 200 000 krooni piiri, uue seadusega oleks olnud piir 50 000, aga eeldan, et seaduse muutmise seaduses summat suurendati. Riigihangete puhul ootan hindamisel rohkem läbipaistvust ja selgust. On väga hea, kui riik täiustab riigihangete korda ja püüab protsessi parandada.?

Märtsis ilmuvad ka viimased trükitud riigihangete bülletäänid, sest amet lõpetab aprillist nende kirjastamise. Edaspidi on kõik riigihangete pakkumised üleval internetis olevas riiklikus riigihangete registris.