Energia võrgu(s)tamisest

Elekter ei ole lihtsalt nähtus, mis liigub mööda liine, vaid ka teenus, mille hind sõltub pakkujast, tarbimise ajast ja kogusest.

Tarbijatele aastavahetusel palju peavalu valmistanud muudatused energiamüügis on siiski lisanud ka midagi positiivset. Nimelt teadvustanud, et energeetikas nagu ka näiteks telekommunikatsioonis tuleb eristada võrguteenust. Sõltumata asjaolust, kas võrk kuulub Eesti riigi omandis olevale Eesti Energiale, Fortum Läänemaale või kellelegi teisele, on võrguteenus olemuselt alati monopoolne.

Vaba konkurents saab tekkida elektritootjate ja -pakkujate vahel.

Riigi põhilised eesmärgid energeetikasektoris on tagada kõigi tarbijate pidev varustatus elektriga ehk varustuskindlus ning sektori pikaajaline efektiivne ja säästlik areng. Eesmärkide saavutamiseks on riigi ülesanne kehtestada selged reeglid. 1998. aastal vastu võetud energiaseadus ja selle alusel antud õigusaktid määratlesid elektrituru mudeli vastavalt selle hetke teadmistele ja kogemustele.

Energeetika on seni olnud pigem asjatundjate valdkond, kus on vastandunud erakätes olevate võrguettevõtjate ja Eesti Energia huvid. Tarbijate pool on siiani kahjuks tagaplaanile jäänud.

Kui praegusele seadusele midagi konkreetset ette heita, siis just ebaselgust võrguettevõtja ja suurtarbija eristamisel, mis ei ole taganud viimase huvide kaitset.

On ju loogiline, et kui mõnel ettevõttel on konkreetses Eesti piirkonnas loomuliku monopoli seisund, siis sellega kaasnevad ka neile seadustega pandud kohustused, mis on rangemad tavalise elektritarbija kohustustest.

Võrguettevõtjate kohustusi täpsustavad praegu riigikogu menetluses olevad energiaseaduse muudatused, loodetavasti võtab riigikogu need lähinädalatel vastu.

Kahjuks on mõned võrguettevõtjad ekslikult avaldanud arvamust, et täpsem reguleerimine toob kaasa monopoolsuse suurenemise. Samal ajal on näiteks energiaseaduse muudatustes esmakordselt pandud võrguettevõtjale kohustus oma võrgupiirkonnas elektrienergia bilansi hoidmise eest ning see on hädavajalik eeldus vabaturu tekkimiseks tulevikus. Võrgutegevuse täpsemast reguleerimisest tuleb eristada Eesti elektrituru järk-järgulist avamist vabale konkurentsile. Õigemini ? võrgutegevuse süsteemne ja õiglane reguleerimine on kõige olulisem turu avamise eeldus.

Euroopa Liidu riikides avaneb elektriturg täielikult hiljemalt aastaks 2007. Tõenäoliselt murtakse Euroopa Komisjoni jõulisel tegutsemisel lähiajal Prantsusmaa lobby ja Euroopa elektriturg avatakse 100% konkurentsile juba aastaks 2005.

Lisaks praegu riigikogu menetluses olevatele seadusemuudatustele valmib majandusministeeriumi eestvedamisel uus elektriturumudel, mis peab ennekõike looma turul selguse ja tasakaalustama turuosaliste õigused ja kohustustused.

Kontseptsiooni valmimisprotsessi on kaasatud kõik elektrituru osapooled, samuti akadeemilised ringkonnad. Kontseptsiooni kohaselt muutub juriidiliselt iseseisvaks Eesti Energia põhivõrk ja Eestisse tekib elektribörs, kus elektri hind kujuneb erinevate pakkumiste alusel.

Eesmärk on jõuda erinevaid turuosalisi rahuldava tulemuseni juba kevadel ja kontseptsioon sügiseks seaduseelnõuks formuleerida.

Uus energiaseadus peab vastama kõigile ELi nõuetel ja asetama esikohale tarbijate pikaajalised huvid.