Häirib suurettevõtteid, aga soosib konkurentsi

Riigikogu menetleb uut konkurentsiseadust, mis annab riigile senisest suuremad õigused piirata monopolide või turgu valitsevate ettevõtete teket. Oodatav seadus on sundinud ühinevaid ettevõtteid leibade ühte kappi panemisega kiirustama ? esimese kolme kuuga on konkurentsiamet saanud tunduvalt rohkem ühinemisteateid kui läinud aastal samal ajal.

Äripäeva arvates on riigi initsiatiiv monopolide teket piirata tervitatav.

Seadus annab konkurentsiametile võimaluse uurida, kas ühinemise tagajärjel saavutab uus äriühing turgu valitseva seisundi ehk 40% turust ja milline on selle mõju konkurentsile. Senine seadus uurimist ette ei näinud.

Kui amet tõestab konkurentsi kahjustamise, on tal õigus ühinemine keelata. Seni seda õigust pole. Positiivne on ka see, et kui seni oli ühinemine ärisaladus, siis uue seaduse järgi tuleb ühinemissoov avaldada Ametlikes Teadaannetes. Nii saavad ka kolmandad isikud esitada oma seisukohad või pretensioonid ühinemise kohta.

Konkurentsiameti õiguste suurendamist saab vaadata ka riigi senisest suurema sekkumisena majandusse. Ent taunitav oleks see juhul, kui riik oma sekkumisega pärsiks konkurentsi. Selle seaduse valguses saab konkurentsiamet seda ainult soodustada.

Eesti turg on väike, ja ettevõtjail on kindlasti soov laieneda, ühineda ehk tekitada monopol. See aga pärsib majanduse arengut. Samuti võib konkurentsiametile suuremate volituste andmine olla küsitav Eesti väikesel turul, kus enamik valdkondi on 5-6 ettevõtte vahel ära jagatud.

Võib ka arvata, et kui oktoobrist enam ühinemine teatud tingimustel pole lubatud, otsivad ettevõtjad teisi teid koostöö tegemiseks, et ikkagi jõuda turu valdamiseni. Seaduseelnõu toob aga uue mõiste ? koondumine. Ameti ühinemiste osakonna juhataja Svetlana Ljutova sõnul tähendab see lisaks otsesele ühinemisele ka muude lepingute kaudu ühe ettevõtte valitseva mõju omandamist teise ettevõtte üle. Nii et ka sellist koostööd saab tõkestada.

Võib muidugi vaielda selle üle, kas ühinevate ettevõtete käibe alampiir, millest alates ta kuulub konkurentsiameti kontrolli alla ? 100 mln kr ? on liiga madal, nagu väidab Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu esimees Jüri Käo. Võib arutleda ka nii, et kõik Eesti ettevõtted on väikesed ja mikroriigis Eestis on monopol möödapääsmatu. Et konkurents ja monopolid pole globaliseeruvas majanduses seotud ühe riigiga. Selle loogika järgi poleks konkurentsiseadust üldse vaja. Toimetus leiab, et on vaja. Kasvõi firmade jaoks, kes väljaspool Eestit konkureerivad, siin aga tahavad ühiselt tegutseda, nagu Neste ja Statoil soovisid siinsed müügiketid ühendada.

Eesti väiksus ei ole põhjus monopolide teket soosida. Monopol mingis sektoris tähendab turu tingimuste dikteerimist ja ohtu, et turult tõrjutakse väikeettevõtted. Ja see on otsene konkurentsi kahjustamine.