Reformid nõuavad 42 miljardit

Tänasel valitsuse kabinetiistungil tuleb arutlusele Eesti liitumiseelne majandusprogramm, mis käsitleb majanduse arenguid kohati aastani 2015. Selle aja jooksul läheb kõige enam raha ehk kokku 21,3 miljardit krooni keskkonna-alaste nõuete täitmiseks.

Kuigi Euroopa Liidu maksupoliitika omaksvõtt mõjutab Eesti hinnataset, peaks programmi kohaselt see mõju jääma suhteliselt tagasihoidlikuks. Lähima viie aasta jooksul ootab ees 30protsendiline hinnatõus elektri, vee ja kanalisatsiooni ning linnaliinide dotatsiooni ja postiside osas.

Maksusüsteemis suuri muudatusi oodata pole, kavas on tõsta mootorikütuse aktsiisi. Samas loodab rahandusministeerium maksukoormuse jätkuvale alanemisele. Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu nentis, et eks me kõik ju ootame maksude alandamist, kuid praegu tundub, et suurt võimalust selleks pole. ?Eestis on maksutase veidi madalamal kui Euroopa Liidus ja eks sotsiaalpool tuleb ka vastu,? lausus Maripuu.

Programm näeb ette riigi jätkuvat sekkumist eraettevõtlusesse. Nii era- kui riigifirmade puhul võib valitsus võimalike majanduskriiside korral kasutusele võtta stabiliseerimisreservi vahendid.

Maripuu märkis, et tema seda normaalseks ei pea. ?Stabiliseerimisreservi raha tuleks eelkõige kasutada suurte reformide läbiviimiseks,? ütles ta. Ainuüksi pensionireform võtab edaspidi miljard krooni aastas.

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku kinnitusel riigi osatähtsus majanduses programmi järgi ei suurene. ?Dokument järgib seniseid majanduspoliitilisi põhimõtteid; ? et põllumajandustoetused suurenevad küll, kuid Euroopa Liidu vahendite arvel, olulist rolli hakkab mängima SAPARD,? selgitas Vaarik.

Programmi kohaselt ulatub lähiaastatel investeeringute tase 25?28 protsendini SKPst, mis on kõrgem üleminekuperioodi senisest keskmisest. Samas ei too investeeringud kaasa uute töökohtade tekkimist, kuna on pigem suunatud erastatud infrastruktuuri renoveerimiseks ja ELi astumise ettevalmistusteks.

Maripuu hinnangul on oluline aspekt tööpuuduse vähendamisel Eesti baashariduse parandamine, et saaks sellise tööjõu, mida oleks võimalik rakendada suurema lisaväärtuse tootmiseks.

Haridusse kavandatakse suunata aastas kuni 7% SKPst. Maripuu väitel peaks investeeringud algama 10% SKPst. Samuti on kavas tõsta õpetajate palk 1,5 kordse Eesti keskmise palgani ja teadurite oma 2,4 kordse keskmise palgani.

Vaariku selgitusel on selline programm alati olemas olnud, kuna vaja on planeerida majanduspoliitikat ja eelarve koostamist ka mitme aasta perspektiivis. Liitumiseelne majandusprogramm on koostatud Eesti majanduspoliitika tutvustamiseks Euroopa Komisjonis. ?Kõik kandidaatriigid esitavad sarnase dokumendi,? märkis Vaarik.

Valitsus on liitumisprogrammi põhimõtete osas kohati veel erimeelel. Eile arutas majandusprogrammi koalitsiooninõukogu, mille esimehe Mõõduka Andres Tarandi sõnul on erimeelsused just Mõõdukate ja Reformierakonna vahel. ?Programm on palju raha vajavaid reforme täis, küsimus on, et kust see raha tuleb,? selgitas Tarand.

Mõõdukate juhatus on seni teatanud oma otsustest mitte toetada selle programmi väljatöötamist, kuna liiga vähe tähelepanu pööratakse selles tavalisele inimesele.

Majandusprogrammiga saab tutvuda rahandusministeeriumi koduleheküljel www.fin.ee.